Uuest aastast kehtima hakkav määrus loob eeldused selleks, et valla kõigi 43 küla elanikud saavad hakata valima endale esindajaid – huvide kaitsjaid. Statuut reguleerib külavanemate valimise korra, nende õigused ja kohustused volituste kestuse perioodil ning volituste kestvuse.  

Külavanema valimise algatavad külaseltsi juhatus või neljandik külaelanikest, kes kutsuvad kokku külakoosoleku. Koosolekule kutsutakse ka vallavalitsuse esindaja, kes valimiskomisjoni koosseisus aitab läbi viia salajase hääletamise protseduuri. Külavanem valitakse ametisse neljaks aastaks. Ühel külal saab korraga olla üks külavanem, küll aga võib elanike soovi korral valida mitme küla peale ühise

külavanema. Oluline on leida sobilik lahendus iga küla huvikaitse tagamiseks, mitte jätta huvikaitsjat valimata. Külavanemale hüvitatakse ametitegevusega seotud põhjendatud kulud tema esitatud avalduse ja kuludokumentide alusel. Selles osas lepitakse eelnevalt kokku vallavalitsusega. Lisaks külavanemale võidakse külakoosolekul valida ka tema asendaja ning teda toetav ja abistav külakogu.  

Tänases maaelus nähakse külavanemates üht lootust, et nende kaudu hakkab paremini toimima sidusus valla elanike ja ametnike vahel ning on võimalik kiiremini teada saada ja lahendada külades kerkivaid probleeme. Jagatud ühised väärtused soodustavad kohaliku elu edenemist ja aitavad peatada ääremaastumist. Külavanem on võtmeisik kogukonna juhitud arengu võimestamisel, küla ühendaja (õlatunde ja ühtsustunde looja, aga vajadusel ka lepitaja), külaelu hoidja ja edendaja, kes koordineerib ja aitab korraldada ka küla ühistegevusi ning ellu viia ühisprojekte.  

Külavanemad saavad ametimärgi ja -tunnistuse, neile korraldatakse koolitusi ning hakatakse regulaarselt kokku kutsuma külavanemate kogu. Viru-Nigula valla külavanema statuudiga saab lähemalt tutvuda Riigi Teatajas, mille link on ka valla veebilehel: https://viru-nigula.ee/eeskirjad-ja-korrad