Vähekindlustatud lasterikkad pered saavad kodutoetust taotleda
KredEx alustas 12. aprillil madalama sissetulekuga lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist. Lasterikaste perede elamistingimuste parandamisse panustatakse tänavu üle 3 miljoni euro. Taotlusi saab esitada 31. maini.
Võimalus oma elamistingimusi parandada on peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 355 eurot kuus. Toetust saavad ennekõike pered, kellel puudub oma kodu või olemasolev eluase ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele, sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või on pesuruumid amortiseerunud, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga kodus piisavalt sooja temperatuuri või on eluohtlikud.
Suurim toetussumma on 10 000 eurot. Kolme- ja neljalapselised pered, kellele on varem ühe korra kodutoetust eraldatud, saavad teistkordselt taotleda veel 5000 eurot. Viie- ja enamalapselised pered, kellele on varem korra kodutoetust eraldatud, saavad teisel korral taotleda 10 000 eurot.
KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul on kodutoetuse abil 14 aastaga parandatud enam kui 17 000 lapse elamistingimusi.
„Energiatõhusus ei ole lihtsalt sõnakõlks, vaid kodude energiatõhusamaks muutmisel on reaalne mõju inimeste rahakotile, tervisele ja kliimale laiemalt. KredEx on rohkem kui 15 aastat panustanud energiatõhususe alase teadlikkuse kasvatamisele, tellinud vajalikke uuringuid ning panustanud valdkonna arengusse läbi mitmekülgse koostöö erinevate partnerite ja ehitussektoriga. Rõõm on tõdeda, et ka sel aastal on meil võimalik panustada umbes 1000 lapse elamistingimuste parandamisse, viimase 14 aasta jooksul oleme parandanud enam kui 17 000 lapse elamistingimusi."
Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks juhul, kui leibkonnal ei ole päris oma kodu või leibkonna omandis olev maja või korter ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele, sealhulgas on eluase pere jaoks mõistlikel eeldustel ruumiliselt liiga väike.
Eelmisel aastal anti kõige enam toetust eluaseme omandamiseks (129 korral). Renoveerimiseks, püstitamiseks või ümberehitamiseks sai möödunud aastal toetuse 128 peret.
Varasemalt toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud ning esitanud ka KredExile seda kinnitava lõpparuande.
Taotlusi saab esitada kuni 31. maini käesoleval aastal. Lisainfot tingimuste ja taotlemise kohta saab KredExi kodulehelt www.kredex.ee/kodutoetus.
Kolmapäeval toimub COVID-19 vaktsineerimise avalik infotund
Kolmapäeval, 17. märtsil kell 13-15 toimub vaktsineerimise infotund, kus antakse ülevaade COVID-19 vaktsineerimise hetkeseisust Eestis ning tervisevaldkonna eksperdid vastavad COVID-19 vaktsiine ja vaktsineerimise korraldust puudutavatele küsimustele.
„Tunnustan kõiki tervishoiutöötajaid, kelle toel on Eestis praeguseks iga kaheksas täisealine inimene end vähemalt ühe vaktsiinidoosiga COVID-19 haiguse eest kaitsnud. Meie esmane ja olulisim eesmärk on kaitsta vaktsineerimisega COVID-19 haiguse suhtes kõige haavatavamaid ehk kõrge ea või tervise tõttu riskirühma kuuluvaid inimesi, kes võivad põdeda COVID-19 haigust raskelt ja vajada haiglaravi. Nii saame kaitsta tervishoiusüsteemi ülekoormuse eest ja liikuda järk-järgult tagasi võimalikult tavapärase elukorralduse juurde," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Eesti inimeste huvi vaktsineerimise vastu on positiivselt kõrge ning arusaadavalt kaasneb sellega ka palju küsimusi. Seepärast teeme vahekokkuvõtte vaktsineerimise seisust Eestis ning vastame koos ekspertidega vaktsiine ja vaktsineerimise korraldust puudutavatele küsimustele."
Infotunnis saavad sõna ja vastavad inimeste küsimustele valitsuse COVID-19 teadusnõukoja juht prof Irja Lutsar, ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht Maia Uusküla, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, perearst dr Karmen Joller, terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova, sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Kuulajatel on võimalik infotunni ajal esitada ekspertidele küsimusi läbi internetikeskkonna worksup: www.worksup.com, märksõna: „vaktsineeri". Keskkond avatakse küsimusteks infotunni alguses. Infotunnil on sünkroontõlge nii eesti viipekeelde kui ka vene ja inglise keelde. Infotundi kannavad üle ETV ning uudisteportaalid ERR, Postimees ja Delfi. ETV+ näitab infotundi venekeelse tõlkega kell 14.25.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta Eestis: www.vaktsineeri.ee/covid-19
Korduma kippuvad küsimused COVID-19 vaktsineerimise kohta: https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-19-vaktsineerimine