Riik tutvustab Haljala-Kukruse 2+2 riigi eriplaneeringu lühemate trassialternatiivide võrdlustulemusi
Haljala-Kukruse 2+2 maantee riigi eriplaneering on jõudnud etappi, kus valminud on lühemate trassialternatiivide võrdlustulemused. Olgugi et pikemad alternatiivid on veel võrdlemata ning seega ei ole tegemist lõpliku valikuga, soovib projektimeeskond siiski puudutatud elanikele neid tutvustada. Selleks kutsub projektimeeskond osalema veebitutvustusel 29.04 kell 17.30 (kohtumise LINK), kus selgitatakse lahti nii lühemate alternatiivide võrdlustulemused kui antakse ülevaate ka eriplaneeringu järgmistest sammudest. Veebitutvustuse salvestus lisatakse järelevaatamiseks ka planeeringu kodulehele kaasamistegevuste rubriiki.
Trassikoridor Haljalast-Kukruseni on jagatud kolmeks lõiguks: Haljala-Võrkla, Võrkla-Purtse ja Purtse-Kukruse. Neist esimesed kaks sisaldavad ka lühemaid lõike ehk alamalternatiive. Lühemate alternatiivide võrdlus puudutas Põdruse-Sõmeru, Rannu, Purtse ja Matka piirkonna lõikusid. Võrdlemine ja mõjude hindamine toimus koos erialaekspertidega ning selle käigus hinnati tee rajamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid ja häiringuid nii sotsiaal- ehk elukeskkonna, majandus-, kultuuri- kui looduskeskkonna vaatest.
Lühemate trassialternatiivide kaardi ja selgitustega saab lähemalt tutvuda riigi eriplaneeringu kodulehelt Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneeringu dokumendid | Riigiplaneering
Tasub teada, et tegemist ei ole kõikide alternatiivide võrdlustulemustega, vaid võrdlustulemused puudutavad lühemate lõikude alternatiive. Praegu eelistuse saanud lühemat lõiku võrreldakse edasi koos pikemate lõikude võrdlusega. Seega ei pruugi eelistatuim lühem trassilõik osutuda lõppvalikuks.
Projekt kulgeb endiselt plaanitud ajakavas ning jätkame uuringute koostamise, pikemate alternatiivide täpsema võrdlemise ja mõjude hindamisega. Selle töö tulemused valmivad 2025. aasta lõpul, mil neid ka avalikult tutvustame. Asukohavaliku otsuseni plaanime jõuda 2026. aasta lõpuks.
Haljala-Kukruse ligi 70 kilomeetri pikkuse maanteelõigu planeerimine ja tulevikus selle ehitamine on osa Eesti maanteevõrgu ohutumaks ja turvalisemaks rajamisest. Praegune kaherealine tee kavandatakse 2+2 maanteeks, kus sõidusuunad on eraldatud ning ohtlikud ristmikud ja vasakpöörded asendatud eritasandiliste liiklussõlmedega. Selle tulemusena muutub maanteesõit läbi kahe maakonna turvalisemaks, sujuvamaks ja ajaliselt lühemaks. Samuti paraneb ühendus Tallinna ja Ida-Virumaa vahel.
Haljala-Kukruse riigi eriplaneeringut veab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lisainfot riigi eriplaneeringu kohta saab planeeringu kodulehelt ning projektijuht Anne Martini käest: anne.martin@mkm.ee
« Tagasi
Riigiinfo telefonilt 1247 saab küsida nõu, kuidas tagada lähedaste valmisolek kriisideks
Seni on saanud kriisivalmiduse infot veebilehelt olevalmis.ee, kuid alates 24. märtsist saab küsida kriisivalmidusest ja -varudest, ohuteavitusest, varjumisest ning ulatuslikust evakuatsioonist ka riigiinfo telefonilt 1247.
Riik on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud elanikkonna teadlikkuse ja oskuste arendamisega, et inimesed suudaksid kriisiolukordades paremini toime tulla. Järgmise olulise sammuna hakkab Häirekeskuse hallatav riigiinfo telefon 1247 jagama teavet kriisivalmiduse ja -varude, ohuteavituse, varjumise ning ulatusliku evakuatsiooni kohta.
„Turvalisus algab meist endist – meie teadlikkusest, valmisolekust ja tegutsemisoskustest. Riik saab pakkuda juhiseid ja tuge, kuid iga inimese panus oma kodu ja lähedaste kaitsmisel on hindamatu. Mida paremini me ise oleme kriisideks valmistunud, seda tugevam on kogu ühiskond. Riigiinfo telefon 1247 ja olevalmis.ee aitavad leida vastuseid, kuidas iseenda, oma pere, kogukonna kriisivalmidust luua," sõnas Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim.
Häirekeskuse teenuste juht Karmen Oks tõdes, et viimastel aastatel on riigiinfo telefoni roll märkimisväärselt kasvanud. „Kui alustasime nelja partneriga, siis tänaseks on koostööpartnerite arv kahekordistunud ning teenus on kasvanud koos ühiskonna vajadustega. Kriisi ajal vastame kriisiinfoteenuse kõnedele ja jagame vajadusel ka kannatanuinfot, nüüd lisandub sellele kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse info jagamine. See on loogiline ja otstarbekas samm – kui ühes asutuses on välja töötatud toimiv ja usaldusväärne teenus, siis seda tuleb maksimaalselt kasutada."
"Päästeameti ülesanne on anda kõikidele Eesti inimestele vajalikud teadmised ja oskused, et tulla kriisides võimalikult hästi ja iseseisvalt toime. Elame kriiside ajastul ja peame olema valmis erinevate ootamatustega toime tulema. Ukraina võitlusest Venemaa agressiooni vastu oleme õppinud, et ühiskond on võimeline toimima ka väga tõsises kriisis, kui inimesed on selleks valmistunud. Elanikkonnakaitse algab teadlikkusest ja valmisolekust," ütles Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing.
Riigiinfo telefon 1247 on kättesaadav ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles. 1247 vahendab teavet riigiteede (Transpordiamet), keskkonna (Keskkonnaamet), politsei teenuste ja maismaapiiri ületamise (Politsei- ja Piirivalveamet), liiklusõnnetuste vormistamise (Eesti Liikluskindlustuse Fond) ning Päästeameti teenuste ja kriisivalmiduse (Päästeamet) teemadel. Valimiste eel, ajal ja järel saab 1247-lt infot valimiste kohta.
Lisainfo:
Häirekeskus – Gerttu Blank (paringud@112.ee, tel 5422 0726, www.häirekeskus.ee)
Päästeamet – Darja Denissova (darja.denissova@paasteamet.ee, tel 5857 5020 , www.rescue.ee ja www.olevalmis.ee)
Siseministeerium – Kristina Kukk (kristina.kukk@siseministeerium.ee, tel 5554 4021, www.siseministeerium.ee)