Politsei hoiatab: telefonikelmid kimbutavad Lääne-Virumaa elanikke
Politsei hoiatab: telefonikelmid kimbutavad Lääne-Virumaa elanikke
Telefonipetturid on jätkuvalt aktiivsed, otsides aina uusi viise ohvrite usalduse võitmiseks. Käesoleva aasta üheksa kuuga on üle Eesti registreeritud üle 700 investeerimispettuse ja õngitsuskõne juhtumi – ohvritele tekitatud kahju küündib üle 4,7 miljoni euro. Kelmustest teatamiste arv on viimase kuuga kahekordistunud ka Lääne-Virumaal.
Ehkki paljud eestimaalased on üpris hästi kursis sellega, mis on libakõned ja kuidas käituda, õnnestub kuritegijatel oma skeeme muutes jõuda aina rohkemate inimesteni. Seni on telefonikelmid tegutsenud peamiselt Tallinna ja Ida-Virumaa suunal, siis järjest enam leitakse ohvreid erinevates Eestimaa paikades, sealhulgas Lääne-Virumaal.
„Hoolimata teema aktuaalsusest tuleb politseile järjepidevalt teateid uutmoodi skeemidest ning paraku on suurenenud petturitele kaotatud summad. Politseile teatatakse Lääne-Virumaal keskmiselt neljast juhtumist kuus, oktoobris see number kahekordistus," rääkis Rakvere politseijaoskonna juht Katrin Satsi.
Politsei ja panga esindajad paluvad inimestel suhtuda telefonipetturite kõnedesse äärmiselt ettevaatlikult. "Oluline on teada, et pangatöötajad ei küsi telefonikõnes mitte kunagi inimeste isiklikke andmeid ega sisene ühegi kliendi eest kaugteel tema internetipanka. Smart-ID ja Mobiil-ID on iga inimese isiklikud andmed ja neid ei tohi sisestada mitte kellegi palvel," rõhutas Satsi.
Petturid kasutavad inimeste veenmiseks erinevaid stsenaariume ning tavaliselt esitleb helistaja end kas pangatöötaja, Smart-ID või isegi politsei esindajatena ning väidab, et inimese kontolt üritatakse kahtlase tehinguga raha varastada. Reeglina on selline kõne muukeelne ning helistaja ei räägi eesti keelt. Seejuures võivad kelmid lubada inimeste usalduse võitmiseks kahtlase tehingu peatada ja seadistada kontole lisakaitse. Selleks palub helistaja ohvril jagada enda isiklikke andmed ja sisestada Smart-ID või Smart-ID koodid.
„Kahjuks kinnitab kannatanu paroolide sisestamisel ise kurjategija poolt algatatud makse," selgitas Satsi ning rõhutas, et inimesed ei tohi lasta end säärastel petukõnedel hirmutada ja kahtluse korral tuleks kõne koheselt lõpetada.
Lisaks on politseile teatatud juhtumitest, kus inimesed on saatnud kelmidele oma dokumendikoopiaid, avaldanud isikukoodi, nime, pangakaardi andmed ja muid olulisi andmeid ning alla laadinud oma arvutisse AnyDeski või TeamVieweri kaugjuurdepääsu- ja juhtimisprogrammi.
Oleme jätkuvalt valvsad ja teavitame kõnedest
Meil kõigil on võimalik end paremini telefonipetturite rünnakute eest kaitsta ning see kõik algab petuskeemide teadvustamisest. Soovitame inimestel kelmuskatsetest kindlasti teavitada politseid.
Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse sõnul otsib politsei järjest uusi võimalusi kuidas kasvatada võimalike ohvrite teadlikkust sellest, kuidas pettureid ära tunda ja nad hõlptuluta jätta. „Valvsust ei tohi kaotada, sest kelmid ründavad jätkuvalt aktiivselt inimesi, kellelt raha välja petta. Väga positiivne on aga seejuures, et aina enam jõuab politseile ka teateid kelmuskatsetest, kus inimesed ei ole õngitsuskõne ohvriks langenud ega jaga oma PIN-koode telefonitsi kõrvalistele inimestele," lisas Juuse.
Pangatöötaja ei küsi kunagi klientide paroole ja PIN koode
Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni direktor Raul Vahtra sõnul ei helista Swedbanki töötajad ise kunagi klientidele palvega paigaldada arvutisse või telefoni mingit programmi või rakendust. Niisamuti ei küsi Swedbanki töötajad kunagi kliendi käest tema PIN-koode. „PIN-koodid tuleb hoida vaid enda teada ja sisestada neid üksnes siis, kui klient ise on algatanud tehingu. Pangatöötaja ei kiirusta kunagi klienti ega vaja PIN-koode tehingu peatamiseks. Reeglina ei räägi kõnepettuste tegijad eesti keelt, päris pangatöötajad räägivad. Saades vene või inglisekeelse kõne "pangast" tasub minna helistajaga suhtluses üle eesti keelele. Selle peale katkestavad petturid tavaliselt kohe kõne ära," selgitas Raul Vahtra tüüpilisi viise kelmide ära tundmiseks.
Politsei soovitab enda vara kaitsmiseks:
- Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme (TeamViewer või AnyDesk), mis lubavad võtta üle sinu arvuti
- Ära edasta võõrale inimesele oma ID-kaardi andmeid, infot isikut tõendavatest dokumentidest, PIN-koodidest, panka sisselogimise andmeid, fotosid krediitkaardist jms
- Ära sisesta kellegi palvel oma Smart-ID või Mobiil-ID koode
- Igasugune investeerimine ja laenu võtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele
- Kui sulle saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu või kõne pangast, mis teatab kahtlasest tehingust kontol, siis ära lase ennast ilusast jutust petta!
- Petukõne saamisel tuleb see kohe lõpetada ja number blokeerida
- Kui sulle tundub, et oled langenud petturite küüsi, kandnud üle raha või edastanud oma isiklikke pangakonto- või kaardi andmeid, siis teavita sellest esimesel võimalusel panka ja võta ühendust politseiga numbril 112
- Hoiata ja teavita petuskeemidest oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid
Koostöös loome turvalisust!
Liis Krigul
PPA kommunikatsioonibüroo
58871946
liis.krigul@politsei.ee
« Tagasi
Vaktsineerimine on sadu kordi ohutum kui koroona, eriti kui tervis on nõrk
Koroona vastu vaktsineerimisest räägitakse neil päevil palju ning info on sageli vastukäiv. Et pilti selgust tuua, võtame lühidalt kokku, mida näitavad Eesti andmed.
Andero Uusberg, COVID-19 teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kaasprofessor
Katrin Nõlvak, Lääne-Viru maakonna vaktsineerimise koordinaator
Mida vanem on inimene, seda sagedamini vajab ta koroonaviirusega nakatumise korral haiglaravi. Üle 60-aastastest nakatunutest on Eestis haiglasse jõudnud iga kuues, üle 70-aastasest nakatunutest iga kolmas ning üle 80-aastastest nakatunutest iga teine.
Oht püsib sellisel tasemel vaid seni, kuni ollakse vaktsineerimata. Vaktsiini kaitse all väheneb koroona raske põdemise oht 4–5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb 2–3 korda. Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.
Neist numbritest võib mõelda veel lihtsamalt. Lõpetatud vaktsiinikuur teeb inimese koroona vastupanuvõime mõttes umbes 40 aastat nooremaks! Vaktsineeritud 70-aastane võib tunda end nagu vaktsineerimata 30-aastane.
Tõsiseid kõrvaltoimeid on vähem kui igapäevastel ravimitel
Nagu ravimid ikka, võivad ka koroonavaktsiinid tekitada kõrvaltoimeid. Kõige tavalisem on tunda paar päeva väsimust ja valu süstikohas. Ette tuleb ka palavikku, peavalu, lihas- ja liigesvalu ning külmavärinaid. Need kerge külmetushaiguse sümptomid pole ilmselt kellelegi probleem, pealegi on kerged kõrvaltoimed vanemas eas harvemad kui noortel. Muretsema võib panna aga tõsisema kõrvaltoime võimalus.
Õnneks on kõigi kasutusele lubatud koroonavaktsiinide tõsised kõrvaltoimed haruharvad. Eestis on seni vaktsineeritud ligi 0,8 miljonit inimest. Arstiabi vajadus on tekkinud neist 0,03% ehk ühel inimesel kõigi Kärdla või Paldiski elanike peale. Nii madal tõsiste kõrvaltoimete sagedus teeb silmad ette paljudele igapäevastele ravimitele. Isegi ibuprofeeni kõrvaltoimete nimekiri on pikem kui vaktsiinide oma!
Tervisemuredega on vaktsiini kaitse veelgi olulisem
Olugi et harvad, on vaktsiini kõrvaltoimed tõsised asjad ja kedagi ei tohiks nende tõsiselt võtmise pärast hukka mõista. Kui pelgate kõrvaltoimet, rääkige enne vaktsineerimist oma perearstiga või helistage nõuandeliinil 1220. Võite koos arutada, milline vaktsiinidest oleks teile sobivaim. Usaldusväärset taustainfot vaktsiinide kohta leiate ka www.vaktsineeri.ee.
Kui tunnete end vaktsineerimise järel mitmendat päeva halvasti, pöörduge julgelt perearsti poole või EMO-sse. Eesti arstid kinnitavad, et koroonavaktsiinide tõsised kõrvaltoimed on hästi tuvastatavad ja ravitavad.
Kõrvaltoimeid tõsiselt võttes tasub sama tõsiselt võtta ka koroonaviirust. Kui võrrelda võimalust sattuda haiglasse viiruse tõttu võimalusega sattuda sinna vaktsiini tõttu, siis selgub, et viirus on vaktsiinist vähemalt 200 korda ohtlikum! Kui kõik Kärdla elanikud end vaktsineeriks, vajaks üks inimene arstiabi. Kui kogu Kärdla koroonasse nakatuks, siis jõuaks haiglasse 200 inimest.
See vahe on veel suurem, kui tervis on nõrk. See ei tähenda aga, et tervisemurede korral peaks vaktsiini vältima. Hoopis vastupidi – krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad koroona raskelt põdemise ohtu. Vaktsineerimine on mõistlik valik, isegi kui see tekitab tervisemurede tõttu ärevust.
Koroonaviirus jääb meiega aastateks
On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb Eestisse külmemal ajal ringlema. Varem või hiljem puutume sellega ilmselt kõik kokku. Isegi kui elada üksi ja olla ettevaatlik, kipub viirus justkui läbi lukuaugu inimesed üles leidma.
Seega vajame me viiruse vastu kaitset. Ohtlikum võimalus kaitse saamiseks on viirus läbi põdeda ning teine ja turvalisem võimalus end vaktsineerida. Kui mõni noorem inimene võib mõlemat varianti tõsimeeli kaaluda, siis vanema inimese jaoks on lugu hoopis teine. Viirus ei muutu vaktsineerimata vanema inimese jaoks gripiks ega nohuks, vaid jääb sama ohtlikuks nagu ta on. Seepärast on ainus mõistlik viis pika-ajalise kaitse ehitamiseks vaktsineerimine.
Poole aasta möödumisel tasub teha ka kolmas vaktsiinisüst
Nii läbipõdemise kui vaktsineerimise teel saadud kaitse koroonaviiruse vastu kipub aja jooksul nõrgenema, vanematel inimestel veidi kiiremini kui noorematel. Seepärast soovitatakse üle 60-aastastel teha kolmas vaktsiinisüst ehk tõhustusdoos, kui esimese vaktsiinikuuri lõpust on möödas kuus kuud.
Kolmas süst mitte ainult ei taasta aja jooksul nõrgenenud kaitset, vaid viib selle esialgsest veel kõrgemale tasemele. Näiteks Iisraelis vähenes kolmanda vaktsiinidoosi saanud üle 70-aastaste inimeste nakatumine viis korda, haigestumine 11 korda ja haiglaravi vajamine ligi 20 korda.
Kuidas vaktsineerida?
Viru-Nigula vallas on 12. oktoobri seisuga end koroona vastu vaktsineerinud juba 3 074
inimest. Vanusegrupis 80+ on vaktsineerituid 329. Muide, näiteks Hiiumaal on ennast viiruse vastu vaktsineerinud juba 82–95% üle 60-aastastest inimestest.
Tänaseks on kõiki vaktsiine hästi saada ja need on endiselt tasuta.
Viru-Nigula vallas on lähimad vaktsineerimiskohad Aseri rahvamaja ja Kunda perearstikeskus.
Valikus on Pfizer, Moderma, Janssen. Lisainfo soovi korral saab helistada: 53607109
Nii esmaseks vaktsineerimiseks kui tõhustusdoosi tegemiseks saab aja kirja panna helistades oma perearstile või 1247. Arvutikasutajad saavad aja broneerida ka aadressil www.digiregistratuur.ee.
Lisaks koroonavaktsiinile on Eestis avanenud võimalus kaitsta end ka gripi vastu. Alates 65. eluaastast on ka gripi vaktsiin tasuta. Soovi korral saate nii gripi- kui koroonavaktsiini teha oma perearsti juures ühe korraga.
Kui vajate vaktsineerima minekuks abi, paluge oma lähedasi või sotsiaaltöötajat – nad aitavad hea meelega.