Päästeameti töökorraldus eriolukorras
Päästeamet jätkab teenustega ühiskonna ohutuse ja turvalisuse tagamiseks: pääste- ning demineerimistööga, samuti ohutusjärelevalves ehitusvaldkonnale ohutusalase nõu andmise ning järelevalvega. Eesti elanike ohutuse ja turvalisuse tagamises järeleandmisi ei tehta.
Inimkontaktide miinimumi viimiseks ja koroonaviiruse leviku vältimiseks peatab Päästeamet mõned teenused:
- Peatuvad kodunõustamised.
- Peatuvad ohutusjärelevalve inspektorite planeeritud vastuvõtud ning kontrollid.
- Seoses eriolukorra kehtestamisega ei saa tulla kontorisse inspektori vastuvõtule. Inspektorid töötavad edasi režiimis, kus inimkontaktide hulk on viidud miinimumini. Inspektoriga saab kiirelt ühendust telefoni või e-posti teel. Kontaktid leiad siit. Võtke vajadusel julgelt inspektoriga ühendust.
- Ehituskontrolli inspektorid menetlevad edasi ehitusprojekti- ja kasutusloataotluseid, mis laekuvad Ehitisregistri kaudu. Kasutusloa ülevaatuseid tehakse, kui sellega ei kaasne viiruse leviku riski suurendamist. Kui viiruse leviku riskid on maandatud, siis ühtegi vajalikku ülevaatust ehituskontrolli osas ära ei jäeta.
- Peatuvad ekskursioonid ja väliskülaliste vastuvõtt Päästeameti hoonetes.
Päästeametis on kokku kutsutud staap, mida juhib riigi vastutav korrapidaja, ning mille ülesanne on tagada Päästeameti ja ühtse päästevõrgustiku töökorraldus eriolukorra ajal. Samuti toetab Päästeameti staap regionaalsete kriisikomisjonide tööd. Staap seirab olukorda ööpäevaringselt ning teeb otsuseid jooksvalt uueneva info põhjal.
Päästeamet järgib Terviseameti ja Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni antud juhiseid ja nõudeid ning soovitab nii teha kõigil Eesti inimestel.
Korduma kippuvad küsimused
1. Kas päästeamet tuleb mulle õnnetuse korral appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?
Kui olete haigestunud, andke häirekeskusele kindlasti sellest teada. Lisaks päästjatele saadetakse teile appi ka kiirabi. Abi tagame kindlasti kõikidele abivajajatele.
2. Kas minule appi tulnud/sündmusele reageeriv päästja võib olla nakatunud?
Haigestunud või nakkusohuga päästjad jäävad kohe koju, samuti jäävad koju päästjad, kes on naasnud välisreisilt või kes võivad olla kokku puutunud nakatunuga.
3. Kas sündmusele reageerival päästeametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?
Igas päästeautos on kaitsemaskid, kummikindad ja desinfitseerimisvahendid. Ühtlasi puhastatakse sõidukeid ja päästevarustust igapäevaselt. Kõikidele päästjatele on antud ka juhised, mismoodi nakkusohtu vältida, kuidas sündmuskohal käituda ning milliseid vahendeid kasutada.
4. Mis juhtub, kui kõik päästjad haigeks jäävad või pooled neist? Mis juhtub kui päästjad haigestuvad? Kas päästjad enam ei tööta?
Päästeametis on väga palju päästjaid – ühtsesse päästevõrgustikku kuulub ligi 4000 inimest. Päästjad töötavad vahetustega, nii et alati on olemas vaba päästereserv. Päästeametil on olemas plaan juhuks, kui töötajad haigestuvad. Pääste tuleb ka kõige mustema stsenaariumi korral alati appi, kui ohus on elu
5. Kas päästetöös toimub muudatusi? Kas on karta et pääste ei pruugi jõuda enam nii kiiresti appi?
Päästeamet ei ole teinud päästetöös muudatusi ning päästetööd jätkuvad. Alati reageeritakse väljakutsetele, kus vahetus ohus võib olla inimeste elu, tervis ja vara. Viiruse leviku piiramiseks peatas Päästeamet ajutiselt kodunõustamised ja ohutusjärelevalve inspektorite vastuvõtud.
6. Kuidas ma tean, et kodunõustamist teostav päästeametnik ei ole viirusekandja? Kas ma võinkodunõustamisest keelduda?
Hetkel on päästeamet kodunõustamised peatanud. Kui kodunõustamistega taas jätkatakse, on inimesel õigus kodunõustamisest keelduda.
7. Mida päästeamet eriolukorra ajal minu heaks teeb?
Päästeameti ülesanne on igakülgselt kaasa aidata, et kriis saaks lahendatud ja viirus ei leviks. Kui te ei saa ise liikuda, lähedased-naabrid ei saa aidata ja teil hakkavad kodus lõppema toiduvarud või muu eluks hädavajalik, andke sellest kohalikule omavalitsusele teada.
8. Kas päästjad jätavad mõned väljasõidud tegemata?
Päästjad reageerivad alati väljakutsele, kui ohus on kellegi elu või tervis. Kui mõni komando jääb nakatumise tõttu eemale, siis kaetakse väljakutsed lähima(te) komando(de) abiga. Abivajaja jaoks ei muutu midagi.
9. Kas eriolukorras jõuavad päästjad abivajajani sama kiiresti kui tavaolukorras?
Päästjad jõuavad ka eriolukorras inimesteni sama kiiresti kui tavaolukorras. Oluline on see, kui tõsiseid väljakutseid on väga palju, näiteks tormiga. Siis tekib väljakutsetest järjekord ja kõige kiiremini reageeritakse sinna, kus ohus on kellegi elu või tervis. Eriolukord reageerimiskiiruses rolli ei mängi.
10. Kas Läti päästjad võivad sõita appi ka üle piiri Eesti territooriumile?
Lõunanaabrite päästjad võivad meile endiselt vajadusel appi sõita, eeldusel, et neil endil piisavalt vaba ressurssi on. Piiriülene päästetöö käib hoolimata sellest, et Läti oma piirid sulges, samamoodi nagu varem.
11. Mida ja mis koguses soovitab päästeamet selleks kriisiks varuda?
Kodus võiks olla toitu ja muid vahendeid nii, et pere saab vähemalt nädala ilma poodi külastamata hakkama. See võiks olla tavapärane toit, mida pereliikmed iga päev söövad, lisaks kauasäilivad toiduained (konservid, küpsised jne). Soovitusliku nimekirja ja kogused leiab www.kriis.ee kodulehelt.
- Soovitused kaubanduskeskuste külastamiseks:
- Külasta kauplusi nii harva kui võimalik, planeeri vajalike toodete ostmist pikema perioodi peale
- Planeeri külastus väljaspool tippaega
- Väldi lähikontakti teiste inimestega
- Osteldes ära puuduta kaupa ilma põhjuseta
- Pakendamata kujul ostetud puu- ja köögiviljad vajavad kodus korralikku pesemist, soovitame üle pesta ka pakendid
- Väldi ostude eest tasumisel sularaha kasutamist
- Kasuta nii palju kui võimalik kaupade koju tellimise võimalusi
- Pärast kaupluse külastamist pese kindlasti käed korralikult puhtaks
12. Kas vabatahtlikud päästjad omavad sama väljaõpet ja varustust kui kutselised päästjad?
Vabatahtlike päästjate väljaõpe ja varustus erineb kutseliste päästjate väljaõppest ja varustusest. Väljakutse puhul saadetakse päästesündmusele just selle sündmuse lahendamiseks vajalike oskuste ja varustusega päästjad, olgu nad siis kutselised, vabatahtlikud või hoopis kutselistest ja vabatahtlikest koosnev päästemeeskond.
13. Kas PÄA vajab appi uusi vabatahtlikke päästjaid? Millised on käitumisjuhised aktiivsetele elanikele, kes sooviksid riiki aidata? Kas saan vabatahtliku päästjana kaasa lüüa?
Vabatahtlikud päästjad on alati oodatud. Selleks tuleb läbida koolitus ja sooritada päästekeskuse korraldatud eksam. Viirusest tingitud eriolukorra tõttu on koolitused ja eksamid hetkel edasi lükatud, kuid vabatahtliku päästja e-õppe saab iga soovija juba praegu läbida. Info ja vajalikud taotlusvormid vabatahtlikuks päästjaks kandideerimise kohta leiab päästeameti kodulehelt www.rescue.ee.
Praegu on parim abi päästele see, kui väldite asjatut liikumist rahvarohketes kohtades, järgite hügieeninõudeid ja koduseid tuleohutusnõudeid ning jagate ka oma lähedastele asjakohast infot.
Viru-Nigula vallavalitsuse ja allasutuste töökorraldus seoses eriolukorraga
VALLAVALITSUSE TÖÖKORRALDUS
Vallakantselei teenused elanikele:
- Elukoha teadet saab esitada digitaalallkirjaga e-posti teel (vallavalitsus@viru-nigula.ee); riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades (vajalik ID-kaardi olemasolu).
- Sündide registreerimine: Sündide registreerimine: 19. märtsist avati uus sünni registreerimise e-teenus aadressil www.rahvastikuregister.ee. Avaldust saavad esitada nii abielus, mitteabielus kui üksikvanemad.
- Ruumi omaniku avaldus: vallavalitsuses kohapeal (eelnevalt telefoni teel aeg kokku leppida) või digitaalallkirjaga avaldus e-posti teel (vallavalitsus@viru-nigula.ee).
- Müügipileti väljastamine: esitada valla kodulehe kaudu või vallavalitsuses (eelnevalt telefoni teel aeg kokku leppida) kohapeal.
Vallavalitsuse üldtelefonid: 325 5960, 5334 1270
e-post: vallavalitsus@viru-nigula.ee
MAJANDUSVALDKOND
- Maakorralduslike toimingute teostamiseks (avaldused maade jagamise, sihtotstarve muutmise, planeeringute jms kohta) ja maamaksu puudutavates küsimustes pöörduda: planeerimis- ja maakorraldusspetsialisti Marit Laasti poole soovitatavalt e-posti teel marit.laast@viru-nigula.ee.
- Prügiveolepingutest vabastamise, prügimajade toetuse, veolubade ja hulkuvate loomade osas pöörduda keskkonnaspetsialisti Heiko Källo poole heiko.kallo@viru-nigula.ee või tel 5374 1160.
- Ehitusalastes küsimustes (s.h lubade taotlemine ja teatiste esitamine) pöörduda ehitusspetsialisti Lembit Talli poole lembit.talli@viru-nigula.ee või tel 5305 9960.
HARIDUS
- Eriolukorrast tulenevalt on esmaspäevast, 16. märtsist distantsõppel kõik üldharidus- ja huvikoolid ning peatatakse huviharidus ja -tegevus. Õpilasi vedav transport ei liigu seni, kuni tavaolukord on taastunud.
- Viru-Nigula valla lasteaia Kelluke Aseri maja ja Viru-Nigula maja rühmad on suletud.Avatud on Kunda maja valverühm.
- Lasteaeda tohib viia ainult terve lapse. Samuti PEAVAD koju jääma välismaalt reisidelt tulnud lapsed ning lapsed, kelle lähikondsed on saabunud riskipiirkondadest või nakatunud koroonaviirusesse või neil on olnud teadlik lähikontakt nakatunuga.
- Palume koju jäävate laste hoidjaks mitte kutsuda kroonilisi haigusi põdevaid või eakaid inimesi, kuna nemad on haigusele vastuvõtlikumad.
-
Viru-Nigula valla raamatukogu Kunda ja Viru-Nigula haruraamatukogu uksed on alates 20. märtsist SULETUD!
Raamatuid saab eelnevalt tellida või tagastada kokkuleppel raamatukoguhoidjaga e-posti ja telefoni teel. Korra nädalas korraldame vajaduspõhiselt koduteeninduse.
Raamatukoguhoidja paneb vastavalt lugeja soovile kokkulepitud ajaks teavikud kokku ning asetab raamatukogus vahekoridori lauale. Sinna saab tagastada ka raamatuid.
Viru-Nigula valla raamatukogu (Kunda): telefon 322 1824, e-post: vallaraamatukogu@viru-nigula.ee
Viru-Nigula raamatukogu: telefon 329 4516, e-post: raamatukogu@viru-nigula.ee
Kui on soov raamatut tagasi tuua, saab Viru-Nigula raamatukogus need jätta tagastuskasti.
Aseri Raamatukogu on avatud postipunkti lahtioleku aegadel: T- N 10.00 – 14.00 ; R, L 12.00 – 16.00. Raamatukogu teenust osutatakse samal ajal.
Laenutatud raamatute tagastamise tähtaja pärast pole vaja muretseda, sest viivist ei võeta. Viivisevaba periood kestab 1. maini.
Kõik märtsi ja aprillikuusse planeeritud üritused jäävad ära.
Täpsem info: haridusjuht Merike Trumm e-postil merike.trumm@viru-nigula.ee või telefonil 5303 3620.
KULTUUR
- Vastavalt eriolukorrale on 1. maini suletud muuseumid, noortekeskused; etendused, kontserdid ja konverentsid on keelatud. Kõik väljakuulutatud üritused jäävad ära või lükatakse edasi.
- Laste- ja noorte huviringide tegevus on peatatud kuni koolide taasavamiseni.
- Täiskasvanute huviringide tegevus on samuti peatatud.
Täpsem info: kultuurijuht Keio Soomelt e-postil keio.soomelt@viru-nigula.ee või telefonil 5820 0429.
SPORT ja SAUN
- Vastavalt eriolukorrale on 1. maini keelatud pidada spordivõistlusi ja -üritusi. Kõik väljakuulutatud üritused ja võistlused jäävad ära või lükatakse edasi.
- Viru-Nigula valla spordiasutused on suletud.
- Viru-Nigula saun ja Kunda linna saun on suletud.
Täpsem info: spordijuht Ainar Sepnik e-postil ainar.sepnik@viru-nigula.ee või telefonil 5343 1400.
SOTSIAALVALDKOND
- Alates 17. märtsist töötab sotsiaalosakond kodukontoris. Klientidel palume vallavalitsusse mitte tulla. Klientide teenindamine toimub telefoni ja e-posti teel ning vajadusel kliendi kodus. Jätkub kõikide sotsiaalteenuste osutamine.
- Vajadusel pakume laiendatud mahus koduteenust toiduainete ja ravimite koju toimetamiseks karantiinis viibijatele ja eakatele. Abistame hädas olevaid vallaelanikke. Palume teavitada inimestest, kellel võib tekkida probleeme esmaste kaupade, nagu toit, hügieenitarbed ja ravimid, soetamisega. Eakatel soovitame vältida liikumist rahvarikastes kohtades, nagu kauplused ja apteegid. Lähedastel soovitame eakate hoidmiseks neid külastada võimalikult harva ja mitte terve perega. Kui peres on mistahes haigusnähtudega liikmeid, siis soovitame eakaid mitte külastada. Kindlasti palume oma lähedastega suhelda võimalikult palju, kuid teha seda telefoni teel või IT-lahenduste abil. Vajaliku abi toiduainete kättesaamisel tagame sotsiaalhoolekande teenuste kaudu.
Täiendava koduteenuse hind :
Kunda linna piires on teenus tasuta. Väljaspool Kunda linna kehtib sotsiaaltranspordi kilomeetri hind 0,20 eurot kilomeeter.
- Lapsevanemad, kelle lapsed lasteaias on seni saanud lasteaiatoidu toetust ja vajavad seda ka lapse kodus olemise ajal, palume võtta ühendust vallavalitsuse sotsiaalosakonnaga e-posti helgi.luik@viru-nigula.ee või 5347 7087.
Laste ja vanemate nõustamine eriolukorra küsimustes
- Vajadusel saavad lapsed mure korral küsimustele vastused helistades telefonil 5347 7087. Samal telefonil saavad eriolukorras käitumise kohta juhiseid ka lapsevanemad.
Sotsiaalteenused asutustes
- Kunda päevakeskus osutab teenuseid iga päev kell 8.00 - 12.00. Jätkuvalt on võimalik kasutada sotsiaalteenuseid (dušš ja pesu pesemine). Selleks palume EELNEVALT REGISTREERIDA endale teenuse saamiseks aeg telefonidel 5918 9040 või 5886 4038. Päevakeskuses kogunemisi ega üritusi ei toimu!
- Viru-Nigulas on võimalik kasutada dušši sotsiaaltöötaja teeninduspunktis reedeti. Vajalik on eelnev registreerimine telefonil 5342 3845.
- Aseris on tagatud sotsiaalhoolekande klientidele duši kasutamise võimalus Aseri Vabaajakeskuses reedeti. Vajalik on eelnev registreerimine telefonil 507 2198 või 5305 3036.
- Koduteenuse osutamine toimub lepingulistele klientidele vastavalt seni kehtinud lepingule. Laiendatud teenuse vajaduse puhul on vajalik teenusele registreerimine piirkondade järgi ning vastavad kontaktid on sotsiaalvaldkonna kontaktidele lisatud.
Täpsem info ja kontaktid:
Üldised sotsiaalhoolekande korralduse küsimused:
Annika Kapp, sotsiaalvaldkonna juht annika.kapp@viru-nigula.ee või 5304 4901
Eakate ja puudega inimeste nõustamine, Kunda piirkonnas abivajaduse registreerimine (koduteenus eakatele või karantiinis viibijatele): Karin Valving, sotsiaaltööspetsialist karin.valving@viru-nigula.ee või 57880795
Lastekaitse küsimused ning laste ja vanemate nõustamine eriolukorra küsimustes:
Helgi Luik, lastekaitsespetsialist helgi.luik@viru-nigula.ee või 5347 7087
Lastekaitse küsimused erivajadustega laste osas, Aseri piirkonnas abivajaduse registreerimine (koduteenus eakatele või karantiinis viibijatele):
Liivi Vares, lastekaitse- ja eestkostespetsialist liivi.vares@viru-nigula.ee või 5305 3063
Sotsiaaltoetused ning nõustamine sotsiaaltranspordi ja teenuste osas eriolukorra tingimustes:
Mall Talts, sotsiaaltoetuste spetsialist mall.talts@viru-nigula.ee või 5305 5408
Sotsiaaltoetused, nõustamine sotsiaaltranspordi ja teenuste osas eriolukorra tingimustes, Viru-Nigula piirkonnas abivajaduse registreerimine (koduteenus ja eakatele või karantiinis viibijatele):
Kaja Sander, sotsiaaltööspetsialist kaja.sander@viru-nigula.ee või 5342 3845