Liina Järvi,

Ida päästekeskuse ennetustöö büroo nõunik

Veekogud hakkavad jäätuma, kui õhutemperatuur langeb alla 0 kraadi Celsiuse järgi. Pärast esimesi külmasid tekkinud õhuke jääkord ei kanna inimest, mistõttu võib jääle minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 cm.

Külmal talvel on veekogud jäätunud kuni varakevadeni. Sel perioodil liiguvad inimesed tihti jääl- uisutatakse, püütakse kala ja tugeva jääkattega veekogu ületatakse isegi autoga.

Hinda veekogu katva jääkihi tugevust

Jää tugevust saab hinnata nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt.

Teoreetiliselt me teame, et kui õhutemperatuur on olnud vähemalt kaks nädalat alla -20 kraadi, siis see jää peaks olema küllalt tugev. Kuid tugev milleks? Kas jääkaanel uisutamiseks, jääd kaudu jõe ületamiseks jalgsi või hoopis ATVga?

Praktiline jää hindamine tähendab sisuliselt selle mõõtmist näiteks jääpuuriga. Meeles tuleb pidada, et inimest kannab vähemalt 10 cm paksune lõhede, pragude ja lahvandusteta jääkiht. Samas võib jääkatte paksus ühe veekogu piires olla erinev. Statistika järgi toimuvad enamus õnnetusi jäätunud veekogul külma perioodi alguses ja selle lõpus ehk ajal, mil jää on nõrk.

Jääl viibides pane hoolega tähele ohu märke

Ohtlikud kohad jäätunud veekogudel, kus tasub olla eriti ettevaatlik või neid üldse vältida, on kõrkjate kasvukohad, koolmekohad, allikakohad (lumekatteta jääl näha tumedate laikudena) ja vette langenud puuvõrade ümbrus. Teadma peab, et jää on alati nõrgem vooluveekogudes, suudmekohtades, paadisildade postide ümbruses ja kohtades, kus veekogud kitsenevad. Näiteks jääs olevad tumedad kohad näitavad tavaliselt õhema jääga kohti - jää ise on hele, kuid läbi kumav vesi tume. Kuuldes kerget raginat, lahku jäält - see on signaal, et kusagil on jäässe tekkinud praod. Lahku jäält tuldud rada pidi - nii võid kindel olla, et jää kannab sind.

Mõningad soovitused talvisel veekogul liikumiseks

Enne jääle minekut teavita oma lähedasi, võimalusel kutsu kaasa sõber. Jäätunud veekogule minnes võta endaga kaasa jäänaasklid, mille abil saad külma vette vajudes jääaugust välja ronida. Kindlasti tuleb need riputada kaela, kõige pealmise riietuse peale, kust vajadusel lihtsalt kätte saaks. Lisaks võta kaasa ühest otsast terava metallotsikuga puust jääkepp. Sellega saab kontrollida jää tugevust või siis läbi jää vajudes toetuspinna suurendamiseks jääaugu servadele toetada. Turvalisuse suurendamiseks kanna päästevesti, mida saab valmistada ka ise. Selleks pane seljakotti veekindlasse kilekotti pakitud vahetusriided (fliis. sokid, kindad, müts). Seljakotis olev veekindlalt suletud kilekott hoiab sind läbi jää vajumise korral veepinnal, ühtlasi on pärast jäist suplust kuivad vahetusriided väga vajalikud. Veetemperatuur Eesti oludes jää all on umbes 4°C ja seal puudub ka tuul. Saades tagasi jääle, peab arvestama ka tuule ja temperatuuri koosmõju. Näiteks õhutemperatuuril -10°C ja tuulekiirusel 10 m/s peab arvestama 31°C külmaga.

Tegutsemine läbi jää vajumisel

Kui vaatamata kõigile ettevaatusabinõudele oled siiski läbi jää vajunud, anna oma hättasattumisest hääle või vilega märku. Jääaugust väljaronimiseks pööra end alati näoga tuldud suunda (tulles jää ju kandis). Toeta käed (peopesad, sõrmed harali) koos randmetega õlgade laiuselt jääle nii, et ka küünarnukid toetuksid jääle. Tõsta jalad võimalikult veepinnale. Kui sul on jäänaasklid, siis suru nende teravikud jäässe. Jääle saades rooma või rulli end tuldud teed tagasi. Ära tõuse püsti enne, kui oled veendunud, et jää sind kannab. Saanud turvaliselt ohutusse kohta, tee kõik selleks, et ruttu sooja saada.

Tegutsemine läbi jää vajunud inimest päästes

Kui märkad läbi jää vajunud inimest kutsu abi! Hüüa appi ja helista hädaabinumbrile 112. Hättasattunu abistamiseks on vähe aega- jääaluses külmas vees kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni kümne minuti jooksul, lapsed varem. Ennast ohtu seadmata lähene läbi jää vajunud inimesele mööda tema jälgi, kusjuures viimased kümme meetrit rooma või kasuta oma toetuspinna suurendamiseks kelku või suuski. Jäta enda ja jääaugu vahele umbes inimesepikkune vahemaa, kuhu saad tõmmata abivajaja. Ulata veesolijale niinimetatud käepikendus, olgu selleks siis suusakepp, kelk, puuoks või jopevarrukas. NB! Vette kukkunule ei tohi ulatada kätt! Kuni kindlale pinnasele jõudmiseni jäta enda ja kannatanu vahele inimesepikkune turvatsoon, et jää teie kahe raskuse all ei murduks.

Õnnetusi on kergem ära hoida, kui nende tagajärgi likvideerida

Soovitan veekogudel liikumisel mõtelda alati „üks samm ette" - enne veel, kui lähed jäätunud järvele, jõele või tiigile, mängi mõttes läbi stsenaarium, mis saab siis, kui läbi jää vajud ja külma vette kukud.

Lapsevanemad ja vanavanemad! Osake märgata ohtusid oma kodu ümbruses, isegi vett täis jääkattega kraav võib teie lapsele ohtlik olla! Rääkige oma lähedastele ohtudest jäätunud veekogudel! Uisutamiseks soovitame kasutada jäähalli või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud kohta.