Näita lapsele, kuidas kalmistul väärikalt käituda
Lapsepõlv on imeline aeg ja paljud vanemad tahavad last säästa kõigest, mis on seotud surmaga. Paraku on surm samuti elu osa ja leinaga toime tulemist saab harjutada väga leebelt.
Me rõõmustame kellegi sünni üle, tähistame igal aastal sünnipäeva, järgnevad igasugused koolilõpupeod, pulmad ja muud toredad perekondlikud tähtpäevad. Millegipärast ollakse jõutud arusaamiseni, et surnuaeda minnes last kaasa ei võta ja sageli jäetakse laps kõrvale ka matustest.
Tegelikult on matuse rituaalidel leinast ülesaamiseks väga suur osa. Kui ränk sündmus peaks perekonda tabama, siis lapsega kalmistul käimine on omamoodi ettevalmistav protsess, et teda elu paratamatu osaga hellalt kurssi viia. Oma lapsepõlvest meenub, kuidas surnuaiapüha oli nagu perepäev ja sinna mindi alati kõik koos. Kes tassis reha, kes kastekannu ja alati jutustati, lugusid kivisse uuristatud nimega lähedaste kohta.
Maast madalast hakati sisendama, kuidas kalmistul käituda. Sisendati aukartust kääpa all puhkajate suhtes. Surnuaeda sisenedes pidi kõndima rahuliku sammuga ja vestlema vaikse häälega. Omakese kalmult lahkudes süüdati seal alati küünal.
Väga kindlasõnaliselt tehti selgeks, et surnuaiast ei võeta kaasa mitte oksaraasukest ega kuivanud lehekest. Rääkimata siis veel haualt lillede noppimisest. Ikka toonitati, et kõik mis hauaplatsilt kokku sai riisutud, jäi surnuaeda ja isegi prügi ei võetud kaasa. Tänapäeval on prügimajandus kalmistutel väga kenasti organiseeritud. Omal ajal oli see kohati lausa peavalu, kuhu prügi ladestada, sest tõesti keegi ei tahtnud kalmistujäätmeid koju kompostihunnikusse vedada. Ebausu üle võib muiata, aga vähemalt hoidis see rüüstamisi vaos.
Surnuaeda minnes ära jäta last koju. Las ta näeb, kuidas oma peres lähedaste matmispaika väärtustatakse ja austab teiste mälestuspaiku. Luba osa saada rituaalist, süüdata küünal või see paigale asetada. Selgita, kes kääpa all puhkavad. Kõige mõistlikum on aukartust siseneda läbi eeskuju ja leebe selgitustöö.
Kuna paljud pered on täna liikuva eluviisiga, siis kohalikul kalmistul ei pruugi lähedasi maetud olla. See ei tähenda, et lapsele ei võiks kalmistul käitumist selgitada. Haudade vahel jalutamises pole midagi halba ja vahel tasub seal juba aja mahavõtmiseks ja elu üle järele mõtlemiseks rahulikult ringi liikuda.
Kindlasti ei tohi lastele surnuaeda sisenemist ära keelata. Pigem selgitada käitumisnorme ja suunata tähelepanu. Hauad on erinevate kivide ja kujundusega. Kalmistu on ka omamoodi õppimise koht. Laps saab lugeda nimesid, mis sinna on kirjutatud. Miks mitte lasta arvutada sünni ja surma daatumite põhjal, kui noorelt-vanalt keegi siit ilmast lahkus. See pole hirmutamise koht vaid rahupaik, kus on väga hea aeg maha võtta ja mõtiskleda.
Meil on kirev kultuuriruum ja osade traditsioonide kohaselt pannakse lähedase hauale maiustusi, mune ja muud sarnast. Kohutav on mõeldagi, kuidas kellegi väike käsi küünitab lahkunule jäetud maiustuste järele. Kui midagi sellist on juhtunud, siis on kodus selgitustöö tegemata jäänud. Kurvaks teeb mõte, mida tunnevad omaksed, kes lähevad oma armsa lahkunu hauda hooldama ja leiavad eest taolise rüüstamise.
« Tagasi
Tulemas on Vihmavarjuprojekt Tugevad kogukonnad
KOGUKONNAD SAAVAD ALATES 1. MAIST TAAS LIHTSUSTATUD KORRAS TOETUST TAOTLEDA
MTÜ Virumaa Koostöökogu (VIKO) jätkab ühisprojektiga TUGEVAD KOGUKONNAD. Projekti peamiseks eesmärgiks on rakendada vihmavarjuprojekti ideed ning tagada piirkonnas tugevad kogukonnad erinevate kaasavate sündmuste ja tegevuste läbiviimise toetamisega.
Mis on vihmavarjuprojekt? Vihmavari koondab piltlikult enda alla mitu väikest tegijat. MTÜ-del ja SA-del on võimalik lihtsustatud korras esitada kuni 4995 euro suurune taotlus VIKO-le oma tegevuste elluviimiseks. Abikõlbulikud on piirkonnaüleste ja kogukonda kaasavate sündmuste, erinevate laagrite, Eesti siseste õppereiside, töötubade, etenduste või laatade korraldamine. Samuti koolituste või õppepäevade korraldamine teadlikkuse ja ettevõtlikkuse kasvatamiseks. Investeeringud põhivarasse pole lubatud. Taotleja peab ise panustama projekti tegevustesse 10%-lise rahalise omaosaluse. MTÜ esitab kuludokumendid ja -aruanded PRIA asemel VIKO-le. Ühisprojekt TUGEVAD KOGUKONNAD kestab kuni 2024.aasta juunikuuni.
Mis on vihmavarjuprojekt? Vihmavari koondab piltlikult enda alla mitu väikest tegijat. MTÜ-del ja SA-del on võimalik lihtsustatud korras esitada kuni 4995 euro suurune taotlus VIKO-le oma tegevuste elluviimiseks. Abikõlbulikud on piirkonnaüleste ja kogukonda kaasavate sündmuste, erinevate laagrite, Eesti siseste õppereiside, töötubade, etenduste või laatade korraldamine. Samuti koolituste või õppepäevade korraldamine teadlikkuse ja ettevõtlikkuse kasvatamiseks. Investeeringud põhivarasse pole lubatud. Taotleja peab ise panustama projekti tegevustesse 10%-lise rahalise omaosaluse. MTÜ esitab kuludokumendid ja -aruanded PRIA asemel VIKO-le. Ühisprojekt TUGEVAD KOGUKONNAD kestab kuni 2024.aasta juunikuuni.
Veebruaris alustasid oma tegevustega 1. taotlusvoorus toetust saanud 5 MTÜ-d. Kogukondades toimuvad erinevad üritused, mille kohta on info alati olemas VIKO veebis ning taotlejate endi avalikes infokanalites. Üritused on suunatud nii ainult noortele kui ka peredele ja kogukondadele. Ikka selleks, et kogukondi lähendada, edendada ühiseid tegevusi ja nende toel saada tugevamaks ja targemaks.
Hea uudis on see, et 1. mail avame ühisprojekti TUGEVAD KOGUKONNAD 2. taotlusvooru! Avanevas 2.voorus esitatavad projektid peavad olema ellu viidud 7 kuu jooksul – perioodil 01.08.2023-28.02.2024.a. Projektidele on sel korral jagada kuni 18 155 eurot.
Hea uudis on see, et 1. mail avame ühisprojekti TUGEVAD KOGUKONNAD 2. taotlusvooru! Avanevas 2.voorus esitatavad projektid peavad olema ellu viidud 7 kuu jooksul – perioodil 01.08.2023-28.02.2024.a. Projektidele on sel korral jagada kuni 18 155 eurot.
Tähelepanu! MTÜ Virumaa Koostöökogu piirkonda Viru-Nigula vallas kuuluvad Aseri alevik, Aseriaru küla, Kalvi küla, Kestla küla, Koogu küla, Kõrkküla, Kõrtsialuse küla, Oru küla ja Rannu küla.
Head huvilised, kes seda uudist loevad ja tunnevad, et just see on midagi teile. Infopäeva taotlejatele me ei tee, nõustame telefonitsi ja individuaalselt ning VIKO kodulehel on olemas projekti tutvustav esitlus. Taotlusvoor 2 on avatud alates 1. maist kuni 14. maini! Taotlused tuleb saata info@viko.ee. Taotlusvormid on kättesaadavad Virumaa Koostöökogu kodulehel https://www.viko.ee ja jooksev info samuti FB lehel Virumaa Koostöökogu.
Helista meile või kirjuta kiri!
Anu Horn, projektispetsialist anu.horn@viko.ee
