Kohalikud omavalitsused ulatavad abikäe haridusest ja tööturult eemale jäänud noortele
Oktoobris alustasid rekordilised 55 kohalikku omavalitsust abipakkumist 16-26-aastastele noortele, kes on tööturult või haridusest kõrvale jäänud. Kokku on selliseid potentsiaalselt abivajavaid noori 11 306, kellega omavalitsuse noortega töötav spetsialist hakkab ühendust võtma, et vajadusel aidata neil naasta haridus- või tööellu. See on hetkel eriti oluline, sest COVID-kriisi tulemusel tõusis mullu nende noorte osakaal 10%-ni.
Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on pakkuda tuge just neile 16-26-aastastele noortele, kes on tööturult või haridusest mingil põhjusel eemale jäänud. „Praeguses koroonakriisi olukorras on eriti oluline ulatada abikäsi neile noortele, kes on tööturult või õppest eemale jäänud. Oleme näinud, et isoleeritus süvendab vaimse tervise probleeme, mistõttu on ülioluline, et noored neile saadetud kirjale vastaksid, isegi, kui nendega on kõik hästi ja abi ei vajata. Samal ajal on väga hea meel, et järjest enam omavalitsusi on otsustanud osaleda noortegarantii järjekordses seires, sest oleme näinud, et kui abipakkumine on pidev, siis suurendab see selle vastu võtmise tõenäosust. Kutsun kõiki omavalitsustelt kirja saanuid vähemalt sellele vastama," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii nõunik Heidi Paaborti sõnul ei pruugi mitte kõik noored pakutavat tuge vajada. "Selleks ongi omavalitsustes noori tundev spetsialist, kes noorte abi- ja toevajadust täpsustab. Näiteks eelmise seirega tuvastati 10 121 sihtgruppi kuuluvat noort, kellest 231 noort vajas tuge haridustee jätkamisel või töö leidmisel. Kokku on kolme aastaga lahenduse leidnud 1 369 noort," rääkis Paabort. „Võttes arvesse, et 16-26-aastased noored on selgelt mõjutatud ka koroonakriisist tulenevast, on viimase seirega tuvastatud noorte arv – 11 306 – enam-vähem oodatav."
„Senine kogemus näitab, et noorte abivajadus on väga erinev. Üks osa vajab pigem väikest tõuget ja informatsiooni edasiõppimise või töötamise kohta. Suuremal osal tuleb aga enne haridusse naasmist või tööleasumisele lahendada kas esmavajadustega seonduvad mured, näiteks eluaseme, dokumentide või tervisega seonduvalt või toetada noore seesmist motivatsiooni teha oma elus oluline muutus," selgitas Heidi Paabort.
Paabort nendib, et mitmed noored ei ole oma hetkeolukorraga küll rahul, ent see on nende jaoks tuttav ja turvaline. "Nad tahaksid edasi liikuda ja otsivad seda käivitajat, mis aitaks neil liikuda muutuste poole. See käivitaja on aga iga noore puhul erinev ja eeldab noortega töötavatelt spetsialistidelt partnerlust väga paljude koostööpartneritega," rääkis Paabort.
Oktoobris liitunud 55-st kohalikust omavalitsusest kaks on esmakordsed liitujad, kogu maakond on seirega kaetud nelja maakonna puhul (Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa). Vaid viis omavalitsust ei ole kolme aasta jooksul noortegarantii tugisüsteemiga liitunud. Mitteliitumise põhjusena on omavalitsused välja toonud, et neil puudub hetkel vastav töötaja, tuge vajavad noored on pigem teada ja teadlikuma toetussüsteemi loomiseks ei ole tänased ressursid (teadmised, rahastus) piisavad. Lähiajal saavad alguse regionaalsed kohtumised omavalitsustega, mis võimaldavad vabamas õhkkonnas tuua välja ühiseid murekohti ja lahendusi, et noored üle Eesti oleksid aina enam märgatud ja toetatud.
Noortegarantii tugisüsteem on elektrooniline tööriist kohalikule omavalitsusele, mis võimaldab saada infot piirkonna 16–26-aastastest mitteõppivatest ja -töötavatest noortest ning saadud kontaktinfo kaudu jõuda noorteni, et toetada neid haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks. Iga omavalitsus saab tugisüsteemiga vabatahtlikult kaks korda aastas liituda. Noortegarantii tugisüsteemiga liitumise kohta saab lähemalt lugeda Tööelu portaalist.
Viru-Nigula vallas on juhtumikorraldajaks Kristina Nurmetalu,
telefon 53363135,
e-post kristina.nurmetalu@viru-nigula.ee
Allikas: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/kohalikud-omavalitsused-ulatavad-abikae-haridusest-ja-tooturult-eemale-jaanud-noortele
« Tagasi
Vaktsineerimine on sadu kordi ohutum kui koroona, eriti kui tervis on nõrk
Koroona vastu vaktsineerimisest räägitakse neil päevil palju ning info on sageli vastukäiv. Et pilti selgust tuua, võtame lühidalt kokku, mida näitavad Eesti andmed.
Andero Uusberg, COVID-19 teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kaasprofessor
Katrin Nõlvak, Lääne-Viru maakonna vaktsineerimise koordinaator
Mida vanem on inimene, seda sagedamini vajab ta koroonaviirusega nakatumise korral haiglaravi. Üle 60-aastastest nakatunutest on Eestis haiglasse jõudnud iga kuues, üle 70-aastasest nakatunutest iga kolmas ning üle 80-aastastest nakatunutest iga teine.
Oht püsib sellisel tasemel vaid seni, kuni ollakse vaktsineerimata. Vaktsiini kaitse all väheneb koroona raske põdemise oht 4–5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb 2–3 korda. Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.
Neist numbritest võib mõelda veel lihtsamalt. Lõpetatud vaktsiinikuur teeb inimese koroona vastupanuvõime mõttes umbes 40 aastat nooremaks! Vaktsineeritud 70-aastane võib tunda end nagu vaktsineerimata 30-aastane.
Tõsiseid kõrvaltoimeid on vähem kui igapäevastel ravimitel
Nagu ravimid ikka, võivad ka koroonavaktsiinid tekitada kõrvaltoimeid. Kõige tavalisem on tunda paar päeva väsimust ja valu süstikohas. Ette tuleb ka palavikku, peavalu, lihas- ja liigesvalu ning külmavärinaid. Need kerge külmetushaiguse sümptomid pole ilmselt kellelegi probleem, pealegi on kerged kõrvaltoimed vanemas eas harvemad kui noortel. Muretsema võib panna aga tõsisema kõrvaltoime võimalus.
Õnneks on kõigi kasutusele lubatud koroonavaktsiinide tõsised kõrvaltoimed haruharvad. Eestis on seni vaktsineeritud ligi 0,8 miljonit inimest. Arstiabi vajadus on tekkinud neist 0,03% ehk ühel inimesel kõigi Kärdla või Paldiski elanike peale. Nii madal tõsiste kõrvaltoimete sagedus teeb silmad ette paljudele igapäevastele ravimitele. Isegi ibuprofeeni kõrvaltoimete nimekiri on pikem kui vaktsiinide oma!
Tervisemuredega on vaktsiini kaitse veelgi olulisem
Olugi et harvad, on vaktsiini kõrvaltoimed tõsised asjad ja kedagi ei tohiks nende tõsiselt võtmise pärast hukka mõista. Kui pelgate kõrvaltoimet, rääkige enne vaktsineerimist oma perearstiga või helistage nõuandeliinil 1220. Võite koos arutada, milline vaktsiinidest oleks teile sobivaim. Usaldusväärset taustainfot vaktsiinide kohta leiate ka www.vaktsineeri.ee.
Kui tunnete end vaktsineerimise järel mitmendat päeva halvasti, pöörduge julgelt perearsti poole või EMO-sse. Eesti arstid kinnitavad, et koroonavaktsiinide tõsised kõrvaltoimed on hästi tuvastatavad ja ravitavad.
Kõrvaltoimeid tõsiselt võttes tasub sama tõsiselt võtta ka koroonaviirust. Kui võrrelda võimalust sattuda haiglasse viiruse tõttu võimalusega sattuda sinna vaktsiini tõttu, siis selgub, et viirus on vaktsiinist vähemalt 200 korda ohtlikum! Kui kõik Kärdla elanikud end vaktsineeriks, vajaks üks inimene arstiabi. Kui kogu Kärdla koroonasse nakatuks, siis jõuaks haiglasse 200 inimest.
See vahe on veel suurem, kui tervis on nõrk. See ei tähenda aga, et tervisemurede korral peaks vaktsiini vältima. Hoopis vastupidi – krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad koroona raskelt põdemise ohtu. Vaktsineerimine on mõistlik valik, isegi kui see tekitab tervisemurede tõttu ärevust.
Koroonaviirus jääb meiega aastateks
On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb Eestisse külmemal ajal ringlema. Varem või hiljem puutume sellega ilmselt kõik kokku. Isegi kui elada üksi ja olla ettevaatlik, kipub viirus justkui läbi lukuaugu inimesed üles leidma.
Seega vajame me viiruse vastu kaitset. Ohtlikum võimalus kaitse saamiseks on viirus läbi põdeda ning teine ja turvalisem võimalus end vaktsineerida. Kui mõni noorem inimene võib mõlemat varianti tõsimeeli kaaluda, siis vanema inimese jaoks on lugu hoopis teine. Viirus ei muutu vaktsineerimata vanema inimese jaoks gripiks ega nohuks, vaid jääb sama ohtlikuks nagu ta on. Seepärast on ainus mõistlik viis pika-ajalise kaitse ehitamiseks vaktsineerimine.
Poole aasta möödumisel tasub teha ka kolmas vaktsiinisüst
Nii läbipõdemise kui vaktsineerimise teel saadud kaitse koroonaviiruse vastu kipub aja jooksul nõrgenema, vanematel inimestel veidi kiiremini kui noorematel. Seepärast soovitatakse üle 60-aastastel teha kolmas vaktsiinisüst ehk tõhustusdoos, kui esimese vaktsiinikuuri lõpust on möödas kuus kuud.
Kolmas süst mitte ainult ei taasta aja jooksul nõrgenenud kaitset, vaid viib selle esialgsest veel kõrgemale tasemele. Näiteks Iisraelis vähenes kolmanda vaktsiinidoosi saanud üle 70-aastaste inimeste nakatumine viis korda, haigestumine 11 korda ja haiglaravi vajamine ligi 20 korda.
Kuidas vaktsineerida?
Viru-Nigula vallas on 12. oktoobri seisuga end koroona vastu vaktsineerinud juba 3 074
inimest. Vanusegrupis 80+ on vaktsineerituid 329. Muide, näiteks Hiiumaal on ennast viiruse vastu vaktsineerinud juba 82–95% üle 60-aastastest inimestest.
Tänaseks on kõiki vaktsiine hästi saada ja need on endiselt tasuta.
Viru-Nigula vallas on lähimad vaktsineerimiskohad Aseri rahvamaja ja Kunda perearstikeskus.
Valikus on Pfizer, Moderma, Janssen. Lisainfo soovi korral saab helistada: 53607109
Nii esmaseks vaktsineerimiseks kui tõhustusdoosi tegemiseks saab aja kirja panna helistades oma perearstile või 1247. Arvutikasutajad saavad aja broneerida ka aadressil www.digiregistratuur.ee.
Lisaks koroonavaktsiinile on Eestis avanenud võimalus kaitsta end ka gripi vastu. Alates 65. eluaastast on ka gripi vaktsiin tasuta. Soovi korral saate nii gripi- kui koroonavaktsiini teha oma perearsti juures ühe korraga.
Kui vajate vaktsineerima minekuks abi, paluge oma lähedasi või sotsiaaltöötajat – nad aitavad hea meelega.