Päästeamet tuletab meelde, et tuleõnnetuste vältimiseks peavad enne kütteperioodi algust saama korda nii majade ahjud kui ka korstnad. Küttesüsteemi korrasolekut peab regulaarselt kontrollima kutseline korstnapühkija.

„Päästjad tunnevad kütteperioodi alguse kergesti ära ka kalendrisse vaatamata. Sellest annavad märku väljakutsed tahmapõlengutele, sagenevad teated sisse ajavatest ahjudest ning suitsu täis korteritest. See näitab, et osadel inimestel on siiski küttesüsteemid hooldamata ja algavateks jahedamateks ilmadeks ette valmistamata. Riketest kütteseadmetes, hooletusest kütmisel või tahma süttimisest saab samas alguse iga kümnes tulekahju," selgitab Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna juhataja Marko Rüü.

"Vastavalt tuleohutuse seadusele peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija. Praegu on korstnapühkijatel veel vabu aegu, kuid külmade saabudes venivad ka järjekorrad jõuludeni," rõhutab Rüü.

Vajadusel saab kutselise korstnapühkija kontakti päästeala infotelefonilt 1524. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kehtiv kutsetunnistus, mille olemasolu saab kontrollida Kutsekoja veebilehelt www.kutsekoda.ee.

Kutselise korstnapühkija akt annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada.

Kodu tuleohutuse kohta saab lisainfot veebilehelt www.kodutuleohutuks.ee.