2018 aasta hajaasustuse programm Lääne-Virumaal läheb käima
Lääne-Virumaal avatakse hajasustuse programmi 2018 aasta voor 9. aprillil. Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi esitada Haljala, Kadrina, Rakvere, Tapa, Vinni, Viru-Nigula ja Väike-Maarja...
Looduskaitseliste piirangute eest makstakse üle 4 miljoni euro hüvitist
Erametsakeskus võtab Natura hüvitise taotlusi vastu kuni 23. aprillini, kokku makstakse hüvitist 4,32 miljoni euro eest. Taotluse saab esitada e-PRIA portaalis. Natura toetuse...
Jääle minek on tänasest keelatud
Päästeameti peadirektori käskkirjaga hakkab alates tänasest, 4.aprillist kehtima siseveekogudel üle-eestiline jääle mineku keeld. Keelu eesmärk on ennetada veeõnnetusi, säästa inimelusid ning...
INFOPÄEVAD PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE
Tartumaa Põllumeeste Liit korraldab tasuta Pindala – ja loomatoetuste infopäevad põllumajandustootjatele . Infopäevadel räägitakse erinevate pindala- ja loomatoetuste...
Kohaliku omaalgatuse programmi kevadvooru saab taotlusi esitada 2. maini 2018
Programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu: Meede 1 -...
Viru-Nigula valla sotsiaalosakonna vastuvõtuaegade muudatus
03.aprillil ei toimu lastekaitsespetsialisti ja sotsiaaltoetuste menetleja vastuvõttu Aseris. Lastekaitsespetsialist on seotud tugiteenuste projekti tegevustega ning toetuste menetleja viibib...
LÄÄNE-VIRU RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMINE
Lääne-Viru rannikuala integreeritud korralduskava
Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate
Kuni 15. aprillini saab esitada tunnustusauhinna „Lastega ja lastele" kandidaate. Kõik võivad esitada auhinnale lapsi, noori ja täiskasvanuid, samuti organisatsioone ja ühendusi, kes oma...
Viru-Nigula Vallavolikogu VIII istung
Volikogu toimub 28.03.2018 Kunda Ühisgümnaasiumis Päevakord: 1. Viru-Nigula valla 2018. aasta eelarve vastuvõtmine, 2. lugemine Ettekandja: finantsjuht Helen...
Elektrist põhjustatud õnnetuste arv on vähenenud
2017. aastal toimus 41 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus 1 inimene, tõsisemaid vigastusi sai 3 ja kergemaid vigastusi 39 inimest. Võrreldes 2016. aastaga on vähenenud nii õnnetuste...
Hanketeade
Kunda Spordikeskus (edaspidi Hankija) kutsub Teid osalema hankes „Kunda Spordikeskuse olmeruumide ümberehitustööd". Hange korraldatakse Kunda Linnavalitsuse 21.06.2017.a vastu võetud määruse nr...
Tegevus- ja projektitoetuste voor Viru-Nigula piirkonnas
Viru-Nigula vallavalitsus kuulutab välja täiendava tegevustoetuste ja projektitoetuste taotlusvooru Viru-Nigula piirkonnas (end. Viru-Nigula vald). Ootame taotluseid kuni 25.03.2018 aadressile...
Viru-Nigula vald võitis 34. Eesti omavalitsuste talimängudel esikoha
Valla võiskond saavutas üldkokkuvõttes Eesti omavalitsuste pingereas 13. koha, kokku osales 48 omavalitsust. Väikeste valdade ehk kuni 8000 elanikuga omavalitsuste seas saavutasime 1. kohta....
Avariikaevetööd mäe-aia ristis
Seoses avariiliste kaevetöödega on teisipäeval, 06.03.2018 suletud Mäe tn Aia tn ristmiku lähedal. Kasutage ümbersõiduks Eha tänavat.
Eesti Vabariik 100 härra R.Kutsari ja härra E.Vallbaumi vastuvõtu pildid Aseri rahvamajas
Eesti Vabariik 100 härra R.Kutsari ja härra E.Vallbaumi vastuvõtu pildid Aseri rahvamajas 24.02.2018 http://pildipood.ee/album/740846
Lääne-Viru maakonna U14 ja U16 vanuseklasside talviste meistrivõistluste tulemused
Kunda Ühisgümnaasiumi õpilastest osalesid võistlustel Britte Karu, Nora Aron, Rihhard Vodja, Aleks Lehmus, Elis Anete Saksman, Roomet Dõba ja Alex Larionov. 2006. aastal sündinud...
INFOPÄEV PROJEKTITOETUSE TAOTLEJATELE
Teisipäeval 6. märtsil kell 12.00 toimub Võsul sadamahoone teise korruse nõupidamiste ruumis infopäev projektitoetuse taotlejatele. Tutvustatakse taotlemise võimalusi, toetatavaid tegevusi ja...
Valla buss laupäeval, 03.03 ei sõida!
Seoses valla sportlaste aktiivse osavõtuga valdade talimängudel on kõik bussid spotlaste veoga hõivatud.Noorte huvitegevusega seotud liin Aseri-Uhtna-Kunda sellel laupäeval sõidus ei ole! ...
MIKS IKKAGI TASULINE BUSSISÕIT?
MIKS IKKAGI TASULINE BUSSISÕIT?
Nüüd oleks Eesti nagu jälle kaheks löödud: peaaegu poolele Eestile on ühistransport tasuta, teisele poolele soodustustega. Ja rahul pole kumbki pool: seal, kus transport tasuta, ei liigu see piisava tihedusega ega pole teed korras. Sellel poolel aga, kus transport osaliselt tasuta, vaadatakse teist poolt vingus näoga – teie saate ju päris tasuta.
Segadust ja mittemõistmist on palju.
Vello Jõgisoo
MTÜ Põhja–Eesti Ühistranspordikeskuse tegevjuht
Üritan siin veel kord lahti rääkida, miks meie otsustasime oma piirkonnas 0-hinnaga pileteid ehk tasuta bussisõitu mitte rakendada. Alustagem natuke kaugemalt.
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on piirkondlik ühistranspordikeskus, mis korraldab maakonna avalike bussiliinide ühistransporti selle aasta algusest. Haldusreformi käigus liitusid vabatahtlikult Harjumaa, Raplamaa, Läänemaa ja Lääne-Virumaa kohalikud omavalitsused üheks keskuseks. Keskuse liikmeteks on 29 selle piirkonna linna ja valda (kokku on piirkonnas 31 kohalikku omavalitsust) ja piirkonnas elab 36% Eesti maaelanikkonnast. Seega on loodud keskus arvestatav jõud ühistranspordi korraldamisel.
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevuspiirkonnas moodustab keskuse poolt korraldatav avalik liinivedu ligi 50% vabariigis toimivast ühistranspordist (rong+buss). Sellest tulenevalt tähendaks tasuta ühistranspordi sisseviimine Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevuspiirkonnas poolte ühistranspordi kasutajate ebavõrdset kohtlemist (rong jääb ju tasuliseks).
Teiseks. Ainuüksi Harjumaal katavad kommertsbussiliinid ligi 40% bussidega osutatavast ühistranspordist. Siia lisandub linnalähirong, millega näiteks 2017. aastal tehti Harjumaal kokku ca 3,3 miljonit sõitu. Harju maakonnas on ühistranspordi nõudlus kasvanud väga kiiresti. Lisaks praegusele läbisõidule (6,7 miljonit liinikilomeetrit) oleks tasuta ühistranspordi korral vaja korraldada riigihanked vedaja leidmiseks (kommertsliinid ju kaovad!) veel sellel aastal vähemalt 4,5 miljonile liinikilomeetrile ja lähema viie aasta jooksul veel 5 miljonile liinikilomeetrile. Tasuta ühistranspordi sisseviimine seaks kahtluse alla maakondlike kommertsliinide toimivuse, kuivõrd nad ei suuda konkureerida tasuta avalike bussiliinidega. Kommertsalustel töötavate bussiliinide tegevuse lõpetamisel halveneb oluliselt elanike ühistranspordi teenuse kättesaadavus, kuivõrd pole võimalik kohe kõiki kommertsliine avalike liinidega asendada, ja samas tekib avalike busside ületäituvus, mistõttu halveneb oluliselt reisijateveo kvaliteet.
Kolmandaks. Läbi kaalumata on tasuta bussitranspordi mõjud raudteel toimuvale reisijateveole, mis omab piirkonna ühistranspordi korralduses olulist kohta, olles lisaks kiiresti kasvava osakaaluga. Riigi doteeritavate rongiliinidega paralleelselt toimuv tasuta bussitransport tähendaks raudteetranspordi ebavõrdset kohtlemist, vähendades rongisõitjate arvu ja reisijakilomeetreid. Niisugune investeeringute ja toetuste ebaefektiivne kasutamine tooks samuti kaasa kiire, mugava ja keskkonnasõbraliku raudteetranspordi kasutajate arvu vähenemise ja riigipoolse raudteetranspordi dotatsiooni vajaduse kasvu.
Avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud liinide osas tasuta bussitranspordi elluviimisel kasvaksid Põhja-Eesti ühistranspordi kogukulud märkimisväärselt. Tasuta ühistranspordiks kulutatavate summade ulatuses oleks mõistlik teha hoopis investeeringuid kiirema, säästlikuma, kvaliteetsema ja tihedama liinivõrgu arendamiseks. Me ei toeta väljapakutud viisil tasuta bussitranspordi kontekstis ühtegi toimingut, millel oleks negatiivne mõju selle toetusega hõlmamata ühistranspordi segmentidele või Põhja- Eesti ühistranspordi tervikpildile.
Neljandaks. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse piirkonna paremaks teenindamiseks Lääne-Virumaal ja Raplamaal on vajalik nende liinivõrkude tihendamine ja ühildamine Harjumaa liinivõrguga. Samuti tuleb korraldada nende maakondade piletisüsteemide integreerimine. Analüüsid tariifisüsteemide integreerimiseks ja tsoonitariifide kehtestamiseks teeme me lähikuudel ning piletisüsteemid on võimalik ühendada 2019. aasta alguses.
Põhja- Eesti Ühistranspordikeskus tegi ka ettepaneku kehtestada tasuta bussisõit kõigile puuetega inimestele sõltumata nende vanusest. Kahjuks ei leidnud see maanteeameti poolt toetust. Samuti on meil ettepanek kaaluda täiendavalt eraldatavate vahendite arvel seniste sõidusoodustuste ühtset ülevaatamist, võimaldades eristada sõitjate gruppe (nt õpilased, pensionärid), samuti geograafilisi või asustustiheduse kriteeriume. Põhja-Eesti keskuse kontekstis peame eriliselt vajalikuks liinivõrgu arendamist ja terviklahenduste väljatöötamist, mis arvestaks rohkem inimeste tegelike vajadustega ning vähendaks tööandjate vajadust töötajate vedu ise korraldada.
Kinnituseks toon siin mullu detsembris ja tänavu jaanuaris läbi viidud Kantar Emori uuringuandmed, kus käsitletakse Harjumaa – väljaarvatud Tallinn – ning Kohila ja Rapla valla elanike liikumisviise. (Uuring on vabalt kättesaadav maanteeameti kodulehel: https://www.mnt.ee/sites/default/files/harjuliikuvusuuringu2017_aruanne2018.pdf)
Küsimusele "Kuivõrd järgmised tingimused paneks Teid vähendama auto kasutamist ning otsustama ühistranspordi kasuks?" vastas ainult 14% küsitletuist, et "ühistranspordi soodsam hind". Oluliselt mõjusamateks osutusid sobivamad ühistranspordi liinid (44%), ühtne piletisüsteem (38%), kiirem ühistransport (37%) ja paremad „pargi ja reisi" tingimused (34%).