Teavita vallavalitsust biojäätmete (köögi- ja sööklajäätmete) kompostimisest
Biojäätmete eraldamine muudest jäätmetest võimaldab neist kompostmullana või biogaasina ringlusse võtta. Keskkonnaministeeriumi tellimusel SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse läbi...
Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp kutsub üles esitama aastapreemiate kandidaate
Maakondlik ekspertgrupp ootab 20. novembrini ettepanekuid oma maakonna kultuuri- ja spordivaldkonna tegijate tunnustamiseks. Välja antakse järgmised preemiad: Kultuuripärl 2023 ...
Kunda Südamekodusse paigaldati linna esimene lift
Neljapäeval, 8. novembril oli Kundas ajalooline hetk – esimene lift linnas paigaldati Kunda Südamekodusse. Lifti pidulikul avamisel lõikasid lindi läbi Südamekodude nõukogu esimees Martin...
Viru-Nigula Vallavolikogu istung
Viru-Nigula Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 26. oktoobril 2023 algusega kell 17.00 Viru-Nigulas, Kirikaia 2. Päevakord: 1. Viru-Nigula valla arengukava ja eelarvestrateegia...
Eesti Vabariigi President Alar Karis külastas Kunda linna
19.oktoobril külastas Eesti Vabariigi President Alar Karis Kunda linna. President tutvus Kunda Tsemendimuuseumi, Kunda Sadama ning Kunda linna klubiga. Muuhulgas vesteldi piirkonna hariduse...
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ootab kandidaate aasta tervisedendajate tunnustamiseks
Aasta tervisedendaja tiitli andmisega tunnustatakse inimesi, kes on oma tööalase või ühiskondliku tegevusega olnud eeskujuks, silmapaistvalt panustanud maakonnas inimeste tervise parendamisse ja...
Vaimse tervise nõustamine
Viru-Nigula vald esitatud taotlus meetmele "Vaimse tervise teenusetoetus kohalikule omavalitsusele 2023. aastal" on saanud sotsiaalministeeriumist rahastuse. Koostöös sotsiaalministeeriumiga...
Lugemiskoerte programm nüüd ka Viru-Nigula valla raamatukogus!
Eestis juba kümme aastat tegutsenud Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu lugemiskoerte programmiga liitus nüüd ka meie raamatukogu! Viru-Nigula valla raamatukogus Kundas saab 21. oktoobril...
Tänavune kaugküttehooaeg algab mullusest ligi kolmandiku võrra madalamate hindadega
Pressiteade Suuresti tänu hakkepuidu hinnalangusele saab energiaettevõte Adven kõigis kaugküttepiirkondades pakkuda tänavuse küttehooaja alguses keskmiselt ligikaudu kolmandiku...
Koolitus PERK rakenduse kasutamiseks ranna- ja siseveekogude püügiandmete esitamisel
Hea kalurkond Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kutsub Teid osalema koolitusel, kus näidatakse ja õpetatakse kasutama infotehnoloogilist rakendust PERK, mille vahendusel tuleb...
Jämesoolevähi kampaania
Tervisekassa PRESSITEADE Jämesoolevähk on aina sagedamini esinev haigus, mida diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 1000 inimesel. Tervisekassa rõhutab regulaarselt...
Keskkonnakompleksloa menetluse algatamise teade
Keskkonnaamet annab teada, et menetusse võtnud Heidelberg Materials Kunda AS (endise nimega Aktsiaselts Kunda Nordic Tsement; registrikood 10156772; aadress Jaama tn 2, Kunda linn,...
Lääne- Virumaa aasta sädeinimese ja vabaühenduse tunnustuskonkurss on alanud!
Lääne- Virumaa aasta sädeinimese ja vabaühenduse tunnustuskonkurss, mille raames Lääne- Viru Omavalitsuste Liit tunnustab silmapaistvaid inimesi ja vabaühendusi kes panustavad oma...
Kiviluks AS teavitab
Ida-Virumaal, Suurkõrtsi II karjääris leiavad 05.10.2023 .a. alates kella 11.00 kuni 17.00 aset lõhketööd.
Töötukassa kutsub värbamispäevale 17. oktoobril
Eesti Töötukassa korraldab 17. oktoobril kell 11.00 - 13.00 värbamispäeva Rakvere Spordikeskuses, et viia kokku tööandjad ja uue töö otsijad. Osalemine on kõigile tasuta. ...
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit otsib Aasta Ettevõtlus 2023 kandidaate
Lääne-Virumaa ettevõtlusauhinnaga tunnustatakse maakonna leidlikke ja nutikaid ettevõtjaid, nende juhte, töötajaid ja juhendajaid, kelle pühendumine ja uuenduslikkus on olnud...
Kiviluks AS teavitab
Ida-Virumaal, Suurkõrtsi II karjääris leiavad 29.09.2023.a. alates kella 11.00 kuni 17.00 aset lõhketööd.
Viru-Nigula Vallavolikogu istung
Viru-Nigula Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 28. septembril 2023 algusega kell 17.00 Viru-Nigulas, Kirikaia 2. Päevakord: 1. Välireklaami paigaldamise eeskiri ning...
Liiga paljud tulekahjud saavad alguse elektrisüsteemist
26. detsembril kell 6.54 teatati elektrikilbi põlengust kahekorruselise kortermaja trepikojas Vinni vallas Viru-Jaagupi alevikus. Põlengu tõttu tõid päästjad koheselt trepikoja korteritest välja 5 inimest, kellest ühe viis kiirabi haiglasse ja ühe inimese tervist kontrollisid kiirabi töötajad kohapeal. Majast evakueeriti ka kõik teised inimesed, kokku kolmest trepikojast 14 inimest. Põleng kustutati ja ruumid tuulutati. Kohale kutsuti elektrikud, kes kiiresti kahe trepikoja elektri taastasid. Ühe trepikoja elanikud leidsid endale ajutiselt teise elukoha.
Möödunud aastal toimus eluhoonete elektrisüsteemi ehk elektripaigaldise rikke tõttu Eestis eramajades ja korterites 65 tulekahju, neist kaheksa Ida-Virumaal ning neli Lääne-Virumaal.
Kahjuks hukkus eelmisel aastal elektrisüsteemi rikkest alguse saanud tulekahjudes ka kolm inimest, neist kaks Ida-Virumaal ja üks Lõuna-Eestis. Lisaks oli üle Eesti eluhoonetes 44
elektripaigaldise rikkest alguse saanud tulekahjuohusündmust, mis õnneks jäid tänu kiirele reageerimisele ohustaadiumisse.
Tulekahju põhjustab peamiselt kahe elektrijuhi vaheline halb ühendus. See omakorda tekib kas elektripaigaldise paigaldamisel või ümberehitamisel valede materjalide või töövõtete kasutamisest, aga ka üldisest amortisatsioonist. Kokkuvõttes viib elektritööde tegemine ebapädevate isikute poolt ja elektripaigaldise regulaarselt kontrollimata jätmine elektripaigaldise rikkest alguse saanud tulekahju puhkemiseni.
Varjatud oht
Tuleoht ilmneb peamiselt nendes kohtades, kus on erinevad elektrijuhtide ühendused: juhtmete omavahelised jätkud harukarpides ning klemmühendused elektrikilpides, pistikupesades, lülitites ja erinevate seadmete (nt elektripliitide) klemmidel.
Sageli ei teki tuleohtlik rike ootamatult, vaid sellele eelnevad mingid märgid. Näiteks valgustite vilkumine, särisevad helid, nähtavad sädelused pistikutes, logisevad pistikupesad, juhtmete isolatsiooni sulamisel tekkiv iseloomulik lõhn, kaitselülitite näiva põhjuseta väljalülitumised vms. Need on selged märgid, et elektripaigaldisega on midagi korrast ära ning selle kasutamine ei ole ohutu. Teisest küljest, kuna elektripaigaldise erinevad osad asuvad tihti peidetult näiteks seinte sees või ka ruumides, kus sageli ei käida, siis tekkib elektrilisel põhjusel tulekahjusid sageli ka ootamatult.
Tuleoht ka kodunt ära olles
Rikkega elektripaigaldise kasutamine on nagu vene ruleti mängimine – küsimus ei ole, kas tuleoht tekib, vaid küsimus on, millal ja kus tuleoht tekib. Tuleoht võib tekkida ka siis, kui inimesed ise vahetult elektriseadmeid ei kasutagi. Hoonetes töötavad ööpäevaringselt alaliselt elektrivõrku ühendatuna ja automaatsetel töörežiimidel seadmed nagu õhksoojuspumbad, elektriboilerid, põrandakütted jms. Pole välistatud, et süttimine toimub ajal, mil inimesed magavad või on hoopis kodunt ära.
Tulekahjude menetlejad kuulevad tulekahjusündmuskohtadel sageli, et elektripaigaldist ei ole üldse kontrollitud, selle paigaldas kohalik elektrisüsteeme tundev tuttav mees, hoone omanik tegi elektritööd internetist saadud teadmistele tuginedes ise vms. Sageli tuuakse teistmoodi asjaajamise põhjuseks liigne bürokraatia ja kogu ettevõtmise kallidus. Sellistes olukordades ei ole garantiid, et pädevate spetsialistide kaasamata jätmisel kokku hoitud raha võimaliku hiljem tekkida võiva tulekahju tõttu lõpuks ikkagi kokku hoitud saab. Elektripaigaldise ohutusse tehtud investeering on kindlasti väiksem kui tulekahju tekitatud, mõnikord lausa korvamatu kahju. Seejuures tuletame meelde, et põlenguohust annab õigeaegselt märku töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur.
Elektripaigaldise audit kortermajas kord viie aasta tagant
Kuidas siis toimida nii, et elektripaigaldise kasutamine oleks ohutu? Õigusaktides on eramajades ja korterelamu korterites kasutuses olevate elektripaigaldiste ohutuse tagamine reguleeritud kaudselt – peamiselt seeläbi, et ohtlikku elektripaigaldist ei tohi kasutada. Küll aga on reguleeritud enama kui kahe korteriga hoone ühiskasutuses oleva elektripaigaldise kontrollimine. Nimelt tuleb sellise elektripaigaldise kontrollimiseks tellida pädevalt isikult elektripaigaldise audit, mis sisaldab elektripaigaldise visuaalkontrolli, elektripaigaldise dokumentide kontrolli, kontrollarvutusi, eelnevalt tellitud mõõtmis- ja katsetulemuste ning asjakohasel juhul ka käidukorralduse hindamist. Regulaarne korraline audit on kohustuslik kord kümne aasta jooksul, kuid enne 2000. aastat ehitatud paigaldise puhul kord viie aasta jooksul.
Kuigi kirjeldatud audit ei ole eramajas, selle kõrvalhoones ja korterelamu eluruumides kohustuslik, on äärmiselt soovitatav tellida regulaarselt auditeid ka nendes hoonetes. See on vähim, mis on võimalik teha elektripaigaldises tekkida võivate rikete ja seeläbi ka tuleohu ennetamiseks.
Päästeameti Ida päästekeskus


