Kutsume aiaomanikke avama oma aedu 1– 3. juunini toimuvatel Euroopa kultuuripärandiaasta programmi kuuluvatel avatud aedade päevadel.
Juuni esimesel nädalavahetusel avavad mitmed aiad Euroopas oma väravad, et huvilistele tutvustada aiapidamise võlu ning aedade rikkust ja mitmekesisust. Euroopa aiafestivali raames saab näha nii...
Kasside-koerte marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik ning vajalik.
Sellel kevadel täitub Eestil neli aastat ametlikult marutaudivabaks riigiks saamisest. Hoolimata sellest, et tegu on hea uudisega, on olukorral ka oma varjukülg. Enel Niin,...
Tehnilise Järelevalve Amet kutsub eestimaalasi Teeme Ära talgupäeval teada andma ohtlikest kaevudest
Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) koostöös Häirekeskuse ja Päästeametiga kutsub 5. mail toimuva Teeme Ära talgupäeva raames teada andma katmata ja katkiste luukidega kaevudest ning muudest...
2018 aasta hajaasustuse programm Lääne-Virumaal läheb käima
Lääne-Virumaal avatakse hajaasustuse programmi 2018 aasta voor 9. aprillil. Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi esitada Haljala, Kadrina, Rakvere, Tapa, Vinni, Viru-Nigula ja Väike-Maarja...
Enim toetusraha erametsade uuendamiseks
Paika on saanud tänavuste esimeste metsandustoetuste voorude eelarved ja tähtajad. Läbi Erametsakeskuse toetab riik erametsade uuendamist, vanade kuivenduskraavide hooldamist,...
Hea metsasõber
Sügisel alustatakse uue metsanduse arengukava koostamisega. See kava paneb järgmiseks kümnendiks paika sihid, mille poole metsanduses riiklikult püüelda. Praegune avalik arutelu näitab, et huvi...
Liikluspiirang veokitele registrimassiga üle 8 tonni
Seoses kevadiste teede lagunemisega kehtestab Viru-Nigula vallavalitsus liikluspiirangu veokitele registrimassiga üle 8,0 tonni Koogu külas, Härjapea teel nr 1540016, ajavahemikul 25. aprill...
Otsime aasta õppijat ja teisi kandidaate!
Täiskasvanud õppija nädala ehk TÕN raames tunnustatakse aasta õppijat, aasta koolitajat, aasta õppijasõbralikku tööandjat ja aasta õpitegu. TÕN eesmärgiks on teavitada...
Alates tänasest algas Eestis tuleohtlik aeg
Soojade ja päikesepaisteliste ilmade saabudes on järsult tõusnud maastikutulekahjude arv. Möödunud nädalavahetusel kustutasid päästjas ligikaudu 150 kulupõlengut, neist kõige enam, 50 Lõuna...
Ida- ja Lääne-Virumaa noortekeskused said üle 23 000 euro toetust
Eesti Noorsootöö Keskuse korraldatud avatud noortekeskuste projektikonkursi käigus said 11 Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa noortekeskuste projekti noortele paremate võimaluste pakkumiseks toetust...
Kolmapäeval, 18. aprillil algab muinsuskaitsekuu
Kolmapäeval, 18. aprillil kell 17 avatakse Eesti Panga Iseseisvussaalis Estonia pst. 13 pika traditsiooniga muinsuskaitsekuu , mis tänavu toimub juba 34. korda. Muinsuskaitsekuu algab igal...
INFOPÄEVAD Viru-Nigula valla mittetulundusühendustele toimuvad
neljapäeval, 10. mail kell 14-17 Kunda Seltside majas (Mäe 11) ja kolmapäeval, 16. mail kell 14-17 Kõrtsialuse Külastuskeskuses (Kõrtsialuse küla). Päevakava: ...
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) ja AS OG Elektra kuulutavad välja konkursi 2017.a noorte ja noorsootöösse panustajate preemiate väljaandmiseks
Konkursi eesmärk on arvestada ja tunnustada noorte saavutusi maakonnas, noorte eluolu parandamisele kaasaaitamises, vaba aja veetmise võimaluste arendamises, noorte huvide eest seismises, noorte...
Teade hajaasustuse programmist toetuse taotlejatele
Viru-Nigula valla hajaasustuse programmi kontaktisik Marit Laast võtab kolmapäeval, 18. aprillil kell 8.00 – 16.00 endises Viru-Nigula vallamajas (Viru-Nigula alevik, Kirikaia tn 2) vastu...
Kulu põletamine on ohtlik ja keelatud
Viimastel aastatel on väljakutsete arv maastiku- ja kulupõlengutele küll vähenenud, 2017 aasta näitel toimus Ida päästekeskuse piirkonnas kevadel kolme kuu jooksul 265 erinevat...
Kevadisest koristusest
Viru-Nigula vallavalitsus annab teada, et perioodil 25.04 – 27.04 on Aseri piirkonnas elavatel inimestel võimalik tasuta ära anda prügi Aseri alevikus ja Rannu külas selleks ettenähtud...
Rakveres arutatakse Urmas Vaino eestvedamisel karjääripöörde võimalusi
Neljapäeval, 19. aprillil kell 17 toimub Rakvere kohvikus Art Cafe (Lai 13) üle-eestilise ürituste sarja „Aita luua homne Eesti" teine vaatus. Kohal on karjääripöörde teinud õpetaja, Eesti...
Aeg on valmistuda pindalatoetuste taotlemiseks
PRIA tuletab põllumeestele meelde, et alates 2018. aastast saab pindalatoetusi taotleda vaid elektrooniliselt e-PRIA portaali kaudu. Taotlusvoor algab 2. mail, aga olulisi muudatusi toimub...
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kutsub tunnustama parimaid haridustöötajaid ja hariduse toetajaid
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) kutsub üles esitama kandidaate üleriigilise tunnustussüsteemi "Eestimaa õpib ja tänab" konkursile, mille eesmärk on tunnustada ja tutvustada...
Lihatarbimise kasv paneb impordi vohama, kodumaine toodang vajab tuge
Äsja avaldatud Eesti Statistikaameti andmetel on Eestis jätkuvalt enim tarbitav liha sealiha, mida tarbiti 40,7 kg inimese kohta ning kogu lihatarbimine on viie aastaga kasvanud ligi 15 protsenti. Lihatarbimise kasv soodustab aga importsealiha mahtude suurenemist ning kodumaise sealiha osakaalu tõstmiseks peaks muuhulgas suurenema sealiha kokkuostuhind.
Eesti suuruselt teise seakasvataja ja lihatööstuse Atria Eesti juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul on sealiha tarbimine vaatamata kohatisele sealihavastasele propagandale, sigade Aafrika katkule või lihast loobujate eeskujule endiselt lihaliikidest suurim, ulatudes 40,7 kg inimese kohta aastas. Viie aasta taguse ajaga võrreldes on sealiha tarbimine kasvanud tervelt viiendiku võrra. Ka pikemas perspektiivis on sealiha oma tähtsust Eesti inimese toidulaual kasvatanud - viisteist aastat tagasi tarbis keskmine Eesti elanik 26,8 kg aastas, mullu aga juba 40,7 kg aastas. Sealihale järgnesid tarbimiselt linnuliha, mida tarbiti 2017. aastal 25,8 kg elaniku kohta; veiseliha 12,6 kg ning lamba- ja kitseliha ca 0,5 kg elaniku kohta aastas.
"Eesti inimesed on olnud ja jäävad sealihausku ka tulevikus, kuid meile lihatootjaile teeb muret sealiha kogutoodangu langus ja importliha võidukäik," ütleb Olle Horm. "Eesti sealihatooted peaks ikka olema tehtud Eesti seast," leiab Eesti ühe suurim sealihakasvataja ja lihatööstuse juht. Kodumaiste tootjate ja lihatööstuste üheks suuremaks murekohaks on see, et Eesti tootjad ei suuda katta sealiha tarbimise kasvust tulenevat nõudlust kodumaise sealiha järele, vaid on sunnitud kasutama importliha. Olle Horm toob põhjusena esile nii seakasvatajaid laastanud Aafrika seakatku kui ka madalad kokkuostuhinnad. "Paljud seakasvatajad lihtsalt loobusid ja panid uksed kinni, sest oli tõeline ellujäämiskursus ots otsaga kokku tulla," ütles Horm. Kogutoodangu maht jäi 2017. aastal 38,4 tuhande tonni juurde ning võrreldes seda viie aasta taguse näitajaga, on Eestis töödeldud sealiha toodangu langus tervelt 10,4 tuhat tonni ehk viiendiku võrra väiksem. "See ei tähenda, et sealiha vähem tarbitakse, vaid Eestis on paraku oluliselt kasvanud importsealiha osakaal," sõnas Olle Horm. Ta tõi näitena, et kui 2017. aastal imporditi sealiha 33,5 tuhat tonni, siis 2002. aastal kõigest 14,9 tuhat tonni.
"Ühe suurema seakasvataja ja lihatööstusena töötame igapäevaselt, et Eesti kataks tarbimise mahust tuleneva sealiha vajaduse ja ma arvan, et siin on kõik tootjad ühe mütsi all, sest kõik me tahame tarbijaile pakkuda maksimaalselt kodumaist liha ja sellest tehtud tooteid," kinnitas Atria juht. "Atria renoveeris möödunud aastal ühe oma neljast farmist, et tagada kaasaegsed kasvutingimused sigadele ja parandada töötajate töötingimusi. Eestis toodetavast sealiha kogumahust 38 miljonist kilogrammist töötleb Atria hetkel 8 miljonit kilogrammi sealiliha, millest kasvatab ise 5 miljonit kg.
Eestis oli möödunud aastal sealiha isevarustatuse tase 73% ehk et Eesti tootjad kasvatasid selle mahu vajaminevast sealihast. "Aastate jooksul on sigade hulk drastiliselt langenud ning Eesti kasvatajad vajavad reaalse nõudluse täitmiseks uut arenguhüpet, mille üheks eeltingimuseks on muuhulgas ka kokkuostu hinna tõus," rõhutab Horm. Ta toob näiteks, et kui 2007. aastal oli Eestis 379 000 siga, siis 2017. aastal jäi sigade arv 289 100 juurde. "Ma loodan, meie seakasvatajad suudavad olude kiuste hoida kohaliku seakasvatuse elus ja saame ühel päeval öelda, et jah, kogu meie vajaminev sealiha tuleb siit Eestist," lisab Olle Horm.
Atria Eesti AS (www.atria.ee) on üks suurematest, ligi 350 töötajaga Eesti toiduainekontsernidest ning suuruselt teine seakasvataja Eestis. Atria Eesti AS kuulub Soome börsiettevõttele Atria Oy.