2018 aasta hajaasustuse programm Lääne-Virumaal läheb käima
Lääne-Virumaal avatakse hajasustuse programmi 2018 aasta voor 9. aprillil. Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi esitada Haljala, Kadrina, Rakvere, Tapa, Vinni, Viru-Nigula ja Väike-Maarja...
Looduskaitseliste piirangute eest makstakse üle 4 miljoni euro hüvitist
Erametsakeskus võtab Natura hüvitise taotlusi vastu kuni 23. aprillini, kokku makstakse hüvitist 4,32 miljoni euro eest. Taotluse saab esitada e-PRIA portaalis. Natura toetuse...
Jääle minek on tänasest keelatud
Päästeameti peadirektori käskkirjaga hakkab alates tänasest, 4.aprillist kehtima siseveekogudel üle-eestiline jääle mineku keeld. Keelu eesmärk on ennetada veeõnnetusi, säästa inimelusid ning...
INFOPÄEVAD PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE
Tartumaa Põllumeeste Liit korraldab tasuta Pindala – ja loomatoetuste infopäevad põllumajandustootjatele . Infopäevadel räägitakse erinevate pindala- ja loomatoetuste...
Kohaliku omaalgatuse programmi kevadvooru saab taotlusi esitada 2. maini 2018
Programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu: Meede 1 -...
Viru-Nigula valla sotsiaalosakonna vastuvõtuaegade muudatus
03.aprillil ei toimu lastekaitsespetsialisti ja sotsiaaltoetuste menetleja vastuvõttu Aseris. Lastekaitsespetsialist on seotud tugiteenuste projekti tegevustega ning toetuste menetleja viibib...
LÄÄNE-VIRU RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMINE
Lääne-Viru rannikuala integreeritud korralduskava
Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate
Kuni 15. aprillini saab esitada tunnustusauhinna „Lastega ja lastele" kandidaate. Kõik võivad esitada auhinnale lapsi, noori ja täiskasvanuid, samuti organisatsioone ja ühendusi, kes oma...
Viru-Nigula Vallavolikogu VIII istung
Volikogu toimub 28.03.2018 Kunda Ühisgümnaasiumis Päevakord: 1. Viru-Nigula valla 2018. aasta eelarve vastuvõtmine, 2. lugemine Ettekandja: finantsjuht Helen...
Elektrist põhjustatud õnnetuste arv on vähenenud
2017. aastal toimus 41 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus 1 inimene, tõsisemaid vigastusi sai 3 ja kergemaid vigastusi 39 inimest. Võrreldes 2016. aastaga on vähenenud nii õnnetuste...
Hanketeade
Kunda Spordikeskus (edaspidi Hankija) kutsub Teid osalema hankes „Kunda Spordikeskuse olmeruumide ümberehitustööd". Hange korraldatakse Kunda Linnavalitsuse 21.06.2017.a vastu võetud määruse nr...
Tegevus- ja projektitoetuste voor Viru-Nigula piirkonnas
Viru-Nigula vallavalitsus kuulutab välja täiendava tegevustoetuste ja projektitoetuste taotlusvooru Viru-Nigula piirkonnas (end. Viru-Nigula vald). Ootame taotluseid kuni 25.03.2018 aadressile...
Viru-Nigula vald võitis 34. Eesti omavalitsuste talimängudel esikoha
Valla võiskond saavutas üldkokkuvõttes Eesti omavalitsuste pingereas 13. koha, kokku osales 48 omavalitsust. Väikeste valdade ehk kuni 8000 elanikuga omavalitsuste seas saavutasime 1. kohta....
Avariikaevetööd mäe-aia ristis
Seoses avariiliste kaevetöödega on teisipäeval, 06.03.2018 suletud Mäe tn Aia tn ristmiku lähedal. Kasutage ümbersõiduks Eha tänavat.
Eesti Vabariik 100 härra R.Kutsari ja härra E.Vallbaumi vastuvõtu pildid Aseri rahvamajas
Eesti Vabariik 100 härra R.Kutsari ja härra E.Vallbaumi vastuvõtu pildid Aseri rahvamajas 24.02.2018 http://pildipood.ee/album/740846
Lääne-Viru maakonna U14 ja U16 vanuseklasside talviste meistrivõistluste tulemused
Kunda Ühisgümnaasiumi õpilastest osalesid võistlustel Britte Karu, Nora Aron, Rihhard Vodja, Aleks Lehmus, Elis Anete Saksman, Roomet Dõba ja Alex Larionov. 2006. aastal sündinud...
INFOPÄEV PROJEKTITOETUSE TAOTLEJATELE
Teisipäeval 6. märtsil kell 12.00 toimub Võsul sadamahoone teise korruse nõupidamiste ruumis infopäev projektitoetuse taotlejatele. Tutvustatakse taotlemise võimalusi, toetatavaid tegevusi ja...
Valla buss laupäeval, 03.03 ei sõida!
Seoses valla sportlaste aktiivse osavõtuga valdade talimängudel on kõik bussid spotlaste veoga hõivatud.Noorte huvitegevusega seotud liin Aseri-Uhtna-Kunda sellel laupäeval sõidus ei ole! ...
KIK avab projektide taotlusvooru kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks arenguriikides
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) võtab alates 4. juulist vastu projektide taotlusi, mis aitavad arenguriikides kliimamuutuseid leevendada ja nende mõjudega kohaneda.
„Eesti panustab igal aastal miljon eurot kasvuhoonegaasidega kauplemise tuludest rahvusvahelisse kliimakoostöösse, et aidata arenguriikidel kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada ja kliimamuutuste mõjudega kohaneda. Sellest aastast pakume eelkõige Eesti ettevõtetele ja MTÜ-dele võimalust oma kliimaalaste tehnoloogiate ja teadmiste arenguriikidesse viimiseks küsida toetust. Nii tabame kaks kärbest ühe hoobiga - ühelt poolt aitame kliimamuutustele eriti haavatavaid arenguriike, teiselt poolt oma kodumaiseid ettevõtteid ja MTÜ-sid," ütleb keskkonnaminister Siim Kiisler.
KIKi juhataja Veiko Kaufmann julgustab antud taotlusvoorust osa võtma neid, kellel arenguriigis on olemas usaldusväärne koostööpartner. „Eelistatava projekti sisu on rohetehnoloogia alaste lahenduste viimine arenguriikidesse, kuid tegelikult on esimesest taotlusvoorust toetatavate tegevuste spekter lai. Seetõttu ootame taotlejaid KIKi spetsialistidega projektitaotluste osas nõu pidama."
Toetatavad projektid võivad olla seotud energia-, transpordi-, vee- ja ehitusvaldkonna, jäätmekäitluse ning põllumajanduse ja metsandusega. Rahastamiskõlblikud on kasvuhoonegaaside heidet vähendavad tegevused, mis on seotud näiteks taastuvenergiaallikate kasutuse ja energiatõhususe edendamisega või transpordi ressursitõhususe suurendamisega. Samuti kliimamuutuste mõjudega kohanemise tegevused, näiteks kallaste kindlustamine, säästlikud veemajanduslahendused, metsandus- või põllumajandusmeetmed. Taotlusi oodatakse ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, aga ka muudes valdkondades, mis aitavad arenguriikidel suurendada võimekust ja suutlikkust kliimamuutuste mõjusid leevendada või nende mõjudega kohaneda.
Taotlusvooru sihtriikideks on kõik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) arenguabi saajaks määratletud riigid. Toetuse andmisel eelistatakse seejuures vähem arenenud riike ning väikeseid arenevaid saareriike. Taotlusvoorus saavad osaleda juriidilised isikud, valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse asutused või nende hallatavad asutused, kes soovivad jagada oma teadmisi kliimamuutustega seotud probleemide lahendamiseks arenguriikides.
Taotlusvoorus eelarve on 600 000 eurot. Ühe projekti kohta on vähim toetus 30 000 eurot ja suurim toetus 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest. Projektide kestvus on kuni 3 aastat.
Toetust saab taotleda alates 4. juulist kuni 27. augustini 2018. Taotlemine toimub läbi E-toetuste keskkonna. Täpsema info taotlemise kohta leiab KIKi kodulehelt siit.
Toetust antakse „Riigi eelarvestrateegia 2018–2021" meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse" ja Keskkonnaministri määruse „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord" tegevuse elluviimiseks. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.
Taustainfo
Rahvusvaheline Pariisi kliimakokkulepe näeb ette, et arenenud riigid aitaksid arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel. Kokkuleppe kohaselt on Eesti lubanud aastani 2020 panustada igal aastal miljon eurot rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse. Rahalised vahendid nähakse ette Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast tulust.
Selleks on võimalus oma kliimaalaste tehnoloogiate ja teadmiste arenguriikidesse viimiseks küsida toetust. Toetust antakse kahel viisil: rahvusvahelise koostöö või KIKi avatud taotlusvooru kaudu. Rahvusvahelise koostöö raames annab toetust Keskkonnaministeerium ning sellisel viisil antakse toetust rahvusvahelistele kliimafondidele, kahe- või mitmepoolse raamleppe alusel või ka muul viisil. Avatud taotlusvoorusid viib läbi KIK.
KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kaheksateistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti.