Viru-Nigula Vallavolikogu XXXI istung
Viru-Nigula Vallavolikogu XXXI istung toimub elektrooniliselt e-kirja vahendusel esmaspäeval, 6. aprillil 2020. Päevakord 1. Viru-Nigula Vallavolikogu määruse eelnõu „Viru-Nigula...
Kunda linna müra vähendamise tegevuskava
Valminud on Kunda linna müra vähendamise tegevuskava, millega saab tutvuda siin:
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kutsub tunnustama parimaid haridustöötajaid ja hariduse toetajaid
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) kutsub üles esitama kandidaate üleriigilise tunnustussüsteemi "Eestimaa õpib ja tänab" konkursile, mille eesmärk on tunnustada ja tutvustada...
Palume Kunda randa eksinud hülgeid mitte häirida
Kunda randa külastavad selle hooaja esimesed „päevitajad". Kuna talv on olnud jäävaba, siis võib hüljestele meenutada rannas olev laudtee suurt jääkamakat, kuhu nad tavaliselt poegivad. ...
Elisa, Tele2 ja Telia analüüsivad ise oma klientide liikuvust
Tagamaks kriisikomisjonile kiire ülevaade, kas inimesed täidavad liikumispiiranguid, otsustasid Elisa, Tele2 ja Telia analüüsida ise enda klientide liikumist. Analüüsi tegemiseks kasutatakse...
Looduses liikudes hoia teiste inimestega distantsi ja käitu vastutustundlikult
Eriolukorra reeglitest tuleb kinni pidada ka looduses liikujail. Tähtis on säästa nii üksteise tervist kui ka loodust. Kevadised ilmad ja tubase meelelahutuse ahenenud võimalused on toonud...
Patrullid hakkavad kontrollima 2+2 piirangu täitmist
Alates tänasest alustame koostöös PPA-ga Viru-Nigula valla territooriumil patrulltegevusega, et anda omapoolne panus koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja kontrollida 2+2 piirangu täitmist. ...
Viru-Nigula valla raamatukoguhoidjad hakkavad lastele raamatuid lugema
Alates 30. märtsist kuni eriolukorra lõpuni on võimalik helistada raamatukogusse ja meie raamatukoguhoidjad loevad lastele raamatuid ette. Selleks tulev valida raamatukogu kodulehelt ...
Kriisiinfotelefon 1247 pakub nüüdsest ka psühholoogilist esmaabi
Häirekeskuse kriisiinfotelefon 1247 pakub nüüdsest elanikkonnale ka psühholoogilist esmaabi. Abi osutamiseks tehakse koostööd sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006...
Karantiini nõuete täitmine on kohustuseks
Kahjuks peame tänaseks tõdema, et esmased andmed COVID-19 viirusesse haigestunud inimese piiratud liikumistest siiski ei ole osutunud tõeseks. Kahjuks peame täna kinnitama, et erinevate...
Tänasest algab Eestis tuleohtlik aeg
Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeamet kehtestab tuleohtliku aja kogu Eesti territooriumil alates tänasest, 27....
Kohalikud omavalitsused ja riigiasutused ühendavad jõud
Alates 27. märtsist ühendavad kohalikud omavalitsused ja riigiasutused jõud, et aidata läbi vahetu suhtluse elanikega avalikus ruumis kaasa koroonaviiruse leviku tõkestamisele. Virumaa...
Koroonaviirusest tingitud kodus püsimise kord muutub rangemaks
Eriolukorra juht Jüri Ratas andis välja korralduse, millega kehtestatakse liikumisvabaduse piirang COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosiga inimestele ja nende inimestega koos...
Сегодня Виру-Нигулаское волостное управление получило информацию о первом жителе, у которого подтвердили диагноз вирусным заболеванием COVID-19
Один из жителей, проживающих в районе Азери, был выявлен диагноз COVID-19. Социальные работники волости уже связались с заболевшим. Сегодня мы получили точную информацию о действиях этого...
Viru-Nigula vallavalitsus sai täna info esimese COVID-19 diagnoosi saanud elaniku kohta
Haigestumine on kinnitatud ühel Aseri piirkonnas elaval inimesel. Vallavalitsuse sotsiaaltöötajad on inimesega kontakti võtnud. Täna saame kinnitada, et diagnoosi saanud inimene ja tema perekond...
Valitsus saadab Eesti elanikele e-kirja ja sms-i
Valitsus saadab kolmapäeval Eesti inimestele eriolukorra uute piirangute kohta e-kirja ja SMS-i, teatas Stenbocki maja sotsiaalmeedias. Teavituses palutakse võtta tõsiselt soovitust püsida...
Eriolukorra täiendavad meetmed
Eriolukorra valitsuskomisjonis lepiti kokku täiendavad abinõud COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks. Uued meetmed puudutavad inimeste vahelist distantsihoidmist avalikus ruumis, mis hakkab...
Maa-amet alustas maastiku markeerimist aeropildistamiseks
Tänavu kevadel katab Maa-amet 20-25 cm piksli suuruste aerofotodega riigi põhjapoolse osa koos väikesaartega Hiiumaast Narvani ning lõunasuunal Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste jooneni. ...
MTA avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe
Maksu- ja Tolliamet (MTA) avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe www.emta.ee/eriolukord , kust ettevõtjad leiavad vastused enam levinud küsimustele ja värskemad uudised muudatuste...
Viru-Nigula Vallavolikogu XXX istung
Viru-Nigula Vallavolikogu XXX istung toimub neljapäeval, 26. märtsil 2020 algusega 17.00 Viru-Nigula Hariduse Seltsi ruumides Viru-Nigulas Kirikaia 2. Volikogu istung on kinnine. Päevakord...
Eesti Geoloogiateenistuse 2020. aasta puurimistööd Ida- ja Lääne-Virumaal
Eesti Geoloogiateenistus (EGT) on 2020. aasta suveks planeerinud Virumaale mitmeid puurimistöid. Täpsemate selgituste saamiseks pöördusime Eesti Geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasiku poole.
Kuhu täpsemalt ja mis mahus on EGT sellel aastal puurimistöid planeerinud?
Väljakuulutatud hangete alusel on meil planeeritud ühe sügava puuraugu puurimine Uljaste uuringuruumis ning 16 puuraugu puurimine Türisalu ja Kallavere kihistusse (vt juuresolev kaart). Uljaste puurimise oleme otsustanud täna edasi lükata. Lisaks on koostamisel uuringuloa taotlus puurimistöödeks 14 uurimispunktis. Mitu puurauku täpselt nendesse uurimispunktidesse tuleb, ei ole hetkel kindel, aga suurusjärk võiks olla 35 ringis. 16 loa saanud puurauku asuvad Ida-Virumaal Toila ja Lüganuse vallas ning Kohtla-Järve linnas ja Vinni ning Viru-Nigula vallas Lääne-Virumaal.
Kas uuringute läbiviimiseks on vaja eriluba omavalitsuselt?
Selliste uuringute tegemiseks on vajalik üldgeoloogilise uurimistöö luba Keskkonnaametilt. Kuna üldgeoloogiline uurimistöö on maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav töö, mitte maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav töö, siis ei ole kohaliku omavalituse nõusolekut otseselt vaja, kuid lubade taotluse menetluse raames teavitatakse omavalitsusi loa andmisest. Kõik üldgeoloogiliste uurimistööde load on avalikud ja nendega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti e -teenuse lehel (https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=eklis_list&desktop=1017&act=avalik_info&tid=1344).
Kas Virumaal aastakümneid tagasi puuritud ning täna planeeritavad puuraugud on mõjutanud või võivad mõjutavad ka piirkonna veerežiimi?
Üksikute puuraukudega on regionaalset põhjaveerežiimi väga raske rikkuda, sest võrreldes veekihi levikuga, on puurauk väga väike. Lisaks on puurimine tavaliselt lühiajaline tegevus ning peale uuringute lõppemist puuraugud suletakse. Hetkel ei ole EGT-le teada ühtegi dokumenteeritud juhtu või spetsiaalset uuringut, mis oleks läbi viidud seetõttu, et uuringupuuraugud mingis piirkonnas on muutnud põhjavee voolamise režiimi. Seetõttu on EGT poolt planeeritud puuraukude mõju piirkonna veerežiimile vähetõenäoline.
Nõukogude ajal läbiviidud uuringute puhul ei pruugitud jälgida kõiki vajalikke keskkonnanorme ning puurimistehnika ja meetodid olid teised. Suurest hulgast ning tööeetikast tulenevalt võis omal ajal juhtuda, et osad puuraugud jäid korralikult sulgemata. Tänapäeval on kõik puuraugud loetud ning nende puurimist ja hilisemat sulgemist reguleerivad seaduslikud normid. Kuna puuraugu puurimine on kallis, on vaja igast puuraugust kätte saada võimalikult palju infot. Sealhulgas, lisaks maavarade infole, ka hüdrogeoloogilist infot.
Mitu loa saanud 16-st planeeritud puuraugust asuvad Viru-Nigula valla territooriumil?
Viru-Nigula vallas asuvad 3 puurauku – Kurna, Kõrkküla ja Kestla külades.
Kui suure maa-ala puurimismasin enda alla võtab?
Puurmasinate suurus varieerub, aga meie kavandatud tööde tegemiseks kasutatav masin on ehk võrreldav keskmise ekskavaatoriga. Puurimisplats peab küll olema mõnevõrra suurem kui vaid puurmasina alune pind, kuna seal on vajalik veel hoiustada puurimiseks vajalikke tarvikuid ja üles panna mõned tehnoloogilised ja toetavad elemendid (nt olenevalt asjaoludest veevarustus ja tsirkulatsioonisüsteem, varjualune, välikäimla jms).
Kui sügavad planeeritud puuraugud tulevad?
Türisalu ja Kallavere kihistu puuraukude sügavused jäävad 24 - 112m vahele.
Kirjeldage veidi palun puurimisprotsessi.
Puuraukude puurimine on sarnane puurkaevu rajamisega, mida inimesed kodude juurde lasevad teha. Ainuke vahe on selles, et puuraugud reeglina pärast puurimist likvideeritakse. Lihtsustatult toimub protsess nii, et puurmasinal on mehhanism, mis paneb puurtoru pöörlema, toru otsas on puurkroon, mis suudab lõigata kivimeid. Pöörlev toru surutakse maa sisse ja kuna puurkroon ja toru on seest õõnsad, siis jääb puurimisel toru sisse südamik, mille saab eemaldada. Lisaks võidakse kasutada puurimise hõlbustamiseks puhast või keskkonnaohutute lisanditega vett, mida suunatakse puuritavasse auku. Sellise puurimisega ei kaasne tolmu ja müra on võrreldav ehitus- või põllutöömasinate poolt tekitatavaga.
Kui kaua puurimine kestab ja kas ka omavalitsust puurimise algusest teavitatakse?
Hetkel on meil käimas hange puurimistööde läbiviija leidmiseks. Loodame, et saame puurimistöödega alustada hiljemalt juuli keskel. Tööd tuleb lõpetada hiljemalt 15.10.2020. Ühe puuraugu puurimine kestab paar päeva. Niipea kui oleme sõlminud lepingu puurimistööde läbiviijaga, edastame omavalitsusele nende territooriumitel läbiviidavate puurimiste ajakava.
Kui palju mõjutab planeeritud puurakukude puurimine ümbritsevat keskkonda? Mis saab puuraukudest peale puurimise lõppemist?
Puuraukude puurimiseks tuleb piirkondadesse viia tehnika, kuid kõik puuraukude kohad on valitud selliselt, et mõju oleks minimaalne. Puurimine ise viiakse läbi kaasaegsete meetoditega kõiki nende piirkondade maapõue eripärasid arvestades ning keskkonnale sellega kahju ei tekitata. Pärast uuringut enamus puuraukudest suletakse ja alad korrastatakse.
Mida tehakse puursüdamikuga, mis puuraugust välja tuleb?
Puusüdamikud viiakse meie Arbavere uurimiskeskusesse ning siis algavad geofüüsikalised ja geokeemilised uuringud, mille viivad läbi EGT geoloogid.
Miks ei kasutata uuringuteks juba olemasolevaid puursüdamikke?
Täna on seis selline, et fosforiiti sisaldavaid südamike lõike lihtsalt pole säilinud. Samas on veel üks oluline tegur, mida peame silmas pidama, nimelt aja jooksul muutuvad hoidlates seisnud materjalide omadused — teatud mineraalid murenevad ja kristalliseeruvad ümber ning neid ei saa uuringutes kasutada.
Kas uurimine tähendab seda, et nendes piirkondades hakatakse kaevandama?
Täna kavandame puurimist selleks, et uute puursüdamike alusel kontrollida enam kui 40 aastat tagasi teostatud fosforiidiuuringute ja graptoliitargilliidi kihi andmestikku. Kavandatavatel uurimistöödel on kolm peamist eesmärki: esiteks — varasema uuringuandmestiku kontroll, teiseks —eeltöö nõukogudeaegse uurimisandmestiku ning uute puursüdamike uurimisel saadava info kajastamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisstandardite kohaselt ning kolmandaks — info kogumine fosforiidis ja selle katendi kivimites leiduvate haruldaste ja hajutatud metallide esinemise kohta. Lõpptulemusena soovime saavutada olukorra, kus riik teaks, milline ressurss tema maapõues peitub ja millised on sellega seotud võimalused ja ohud. Lähtuvalt praegu planeeritud ja tulevikus kavandatavate uuringute tulemustest on võimalik edaspidi otsustada, kas ja milliste maavaradega soovime liikuda nende kasutuselevõtmise suunas läbipaistval viisil, et see tooks ühiskonnale suurimat tulu.
Täpsem info:
Tiit Kaasik tel 51908839
info@egt.ee
www.egt.ee