« Tagasi
Tähelepanu! Osad riigilõivud muutuvad uuest aastast!
Siseministeerium palub inimestel tähelepanu pöörata, et uuest aastast tõuseb hulk ministeeriumi valitsemisala riigilõive, mis muu hulgas puudutavad perekonnaseisutoiminguid ja isikut tõendavaid dokumente.
Nii näiteks tõuseb riigilõiv abiellumise puhul 70 eurole (praegu 30) ja lahutuse puhul 90 eurole (50). Nimemuutmise taotluse läbivaatamise puhul tuleb lõivu tasuda 150 eurot (100). Eraldi lõiv on eesnime ja perekonnanime muutmise eest.
Rahvastikuregistris olevate andmete väljavõtte ja perekonnasündmuse tõendi eest tuleb senisega võrreldes tasuda kahekordne riigilõiv. Näiteks eestikeelse väljavõtte ja tõendi riigilõiv tõuseb 20 eurole (praegu 10). Samas juhul, kui digitaalses asjaajamises kasutatav digitempliga kinnitatud rahvastikuregistri väljavõte või tõend tellitakse e-teenust kasutades veebilehel rahvastikuregister.ee, ei väljasta seda ametnik, vaid automaat, ning 20 euro asemel tuleb tasuda ainult 5 eurot.
Muutuvad ka isikut tõendavate dokumentide riigilõivude määrad. Isikutunnistuse riigilõiv tõuseb 45 euro peale (seni 30). Kui on vaja taotleda isikutunnistust kiirkorras, siis selle riigilõiv tõuseb 250 euro peale senise 45 asemel.
Muutuvad ka välismaalaste staatuse menetlustega seotud riigilõivud. Näiteks töötamiseks elamisloa taotlemise eest tuleks hakata 96 euro asemel tasuma 250 eurot. Kehtivad riigilõivumäärad on madalamad kui meie naaberriikidel, kuid nüüd astuvad sammu neile lähemale.
Jätkuvalt on aga soodsam taotleda isikuttõendavaid dokumente iseteeninduskeskkonnas. Lisaks laieneb dokumentide riigilõivu soodustus kuni inimese täisealiseks saamiseni, kui praegu on see eapiir 15 aasta peal.
Esmase relvaloa ja soetamisloa lõiv tõuseb järgmisest aastast 60 euroni ja relvaloa kehtivuse pikendamine 30 euroni. Relvaeksami sooritamise eest tuleb aga uuest aastast tasuda 90 eurot ja täiendava laskekatse eest 75 eurot.
Siin toodu on valik, täpsemalt soovitame aasta lõpu poole uurida:
Riigilõivumäärad tõusevad vastavalt toimingute tegelikele kuludele, et katta vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Näiteks enamik relvaomamist puudutavatest riigilõivumääradest on püsinud samal tasemel 2015. aastast. Kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste läbivaatamise eest kehtestatud riigilõivude määrasid ei ole muudetud, vaid eurole üleminekul konverteeriti need eurodesse ning hiljem ümardati. Paljud rahvastiku toimingute riigilõivumäärad on kehtinud muutumatuna alates 2016. aastast. Kiirkorras isikutunnistuse taotlemiseks tuleb tootmisprotsess ümber seadistada, mis mõjutab tavakorras taotletud dokumentide tootmist ja tegemist on sisult mugavusteenusega.
Siseministeeriumi kommunikatsiooniosakond
« Tagasi
Riigiinfo telefonilt 1247 saab küsida nõu, kuidas tagada lähedaste valmisolek kriisideks
Seni on saanud kriisivalmiduse infot veebilehelt olevalmis.ee, kuid alates 24. märtsist saab küsida kriisivalmidusest ja -varudest, ohuteavitusest, varjumisest ning ulatuslikust evakuatsioonist ka riigiinfo telefonilt 1247.
Riik on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud elanikkonna teadlikkuse ja oskuste arendamisega, et inimesed suudaksid kriisiolukordades paremini toime tulla. Järgmise olulise sammuna hakkab Häirekeskuse hallatav riigiinfo telefon 1247 jagama teavet kriisivalmiduse ja -varude, ohuteavituse, varjumise ning ulatusliku evakuatsiooni kohta.
„Turvalisus algab meist endist – meie teadlikkusest, valmisolekust ja tegutsemisoskustest. Riik saab pakkuda juhiseid ja tuge, kuid iga inimese panus oma kodu ja lähedaste kaitsmisel on hindamatu. Mida paremini me ise oleme kriisideks valmistunud, seda tugevam on kogu ühiskond. Riigiinfo telefon 1247 ja olevalmis.ee aitavad leida vastuseid, kuidas iseenda, oma pere, kogukonna kriisivalmidust luua," sõnas Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim.
Häirekeskuse teenuste juht Karmen Oks tõdes, et viimastel aastatel on riigiinfo telefoni roll märkimisväärselt kasvanud. „Kui alustasime nelja partneriga, siis tänaseks on koostööpartnerite arv kahekordistunud ning teenus on kasvanud koos ühiskonna vajadustega. Kriisi ajal vastame kriisiinfoteenuse kõnedele ja jagame vajadusel ka kannatanuinfot, nüüd lisandub sellele kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse info jagamine. See on loogiline ja otstarbekas samm – kui ühes asutuses on välja töötatud toimiv ja usaldusväärne teenus, siis seda tuleb maksimaalselt kasutada."
"Päästeameti ülesanne on anda kõikidele Eesti inimestele vajalikud teadmised ja oskused, et tulla kriisides võimalikult hästi ja iseseisvalt toime. Elame kriiside ajastul ja peame olema valmis erinevate ootamatustega toime tulema. Ukraina võitlusest Venemaa agressiooni vastu oleme õppinud, et ühiskond on võimeline toimima ka väga tõsises kriisis, kui inimesed on selleks valmistunud. Elanikkonnakaitse algab teadlikkusest ja valmisolekust," ütles Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing.
Riigiinfo telefon 1247 on kättesaadav ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles. 1247 vahendab teavet riigiteede (Transpordiamet), keskkonna (Keskkonnaamet), politsei teenuste ja maismaapiiri ületamise (Politsei- ja Piirivalveamet), liiklusõnnetuste vormistamise (Eesti Liikluskindlustuse Fond) ning Päästeameti teenuste ja kriisivalmiduse (Päästeamet) teemadel. Valimiste eel, ajal ja järel saab 1247-lt infot valimiste kohta.
Lisainfo:
Häirekeskus – Gerttu Blank (paringud@112.ee, tel 5422 0726, www.häirekeskus.ee)
Päästeamet – Darja Denissova (darja.denissova@paasteamet.ee, tel 5857 5020 , www.rescue.ee ja www.olevalmis.ee)
Siseministeerium – Kristina Kukk (kristina.kukk@siseministeerium.ee, tel 5554 4021, www.siseministeerium.ee)