« Tagasi
MTA asub saatma maamaksu teavitusi
Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustab maamaksu teavituste saatmist e-MTAs märgitud kontaktidele. Maamaksu esimese osamakse tasumise tähtaeg on sel aastal 31. märtsil.
MTA teavitab maksumaksjaid maksuteate moodustamisest e-kirjade ja tekstisõnumitega veebruarikuu jooksul. Kui oled teavituse kätte saanud, saad maksuteatega tutvuda e-teenuste keskkonnas e-MTA, valides Maksud – Maamaks – Maamaksuteated ja maa andmed.
Maamaksu esimese osa tasumise tähtaeg on 31. märts. Järelejäänud osa tuleb tasuda 1. oktoobriks. Koduomanikele kehtib sel aastal endiselt kodualuse maa maksusoodustus.
Mis on maamaksuga sel aastal teisiti?
- Muutusid paljude kohalike omavalitsuste maksumäärad. Elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksumäärad jäävad sel aastal vahemikku 0,1–1%. Maatulundusmaa maksumäär jäi endiselt kõikjal 0,1–0,5%-le. Muu sihtotstarbega maa maksumäärad on aga tänavu vahemikus 0,1–2%. Kohalike omavalitsuste 2025. aastaks kehtestatud maksumääradega saab tutvuda MTA kodulehel.
- Muutus maamaksu tõusu piirmäär ehk n-ö kaitsemehhanism. Kaitsemehhanism on mõeldud selleks, et maatüki maks ei suureneks eelmise aastaga võrreldes liiga järsku. 2025. aastal suureneb iga katastriüksuse maamaks eelmise aastaga võrreldes kuni 50% või 20 eurot juhul, kui maatükile maksuvabastusi või -soodustusi ei rakendu. Kui möödunud aasta maamaksuga võrreldes on 50% suurune kasv vähem kui 20 eurot, siis suureneb maamaksusumma 20 euro võrra. Kui aga katastriüksusel on maksuvabastusi või -soodustusi, siis võib 2025. aastal tasumisele kuuluv maamaks erineda ka enam kui 50% või 20 eurot võrreldes eelmise aasta maksusummaga.
- Muutus esimese osamakse summa, mis tuleb maaomanikel tasuda. Kui maamaksusumma on üle 100 euro, siis esimese osamakse suurus on vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Kui aga maksusumma on vähem kui 100 eurot, siis tuleb esimeseks tähtajaks tasuda kogu maksusumma korraga.
Maksu arvutamise alus on maa väärtus, mille on määranud Maa- ja Ruumiamet. Maa hindamise küsimustega palume pöörduda Maa- ja Ruumiameti poole e-aadressil info@maaruum.ee. Maksumääradega seotud küsimustega palume pöörduda maa asukohajärgse omavalitsuse poole. Maksu arvutamisse ja tasumisse puutuvaga on õige pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole.
Maamaks on riiklik maks, millega maksustatakse Eestis kogu maa. Maksumäärad kehtestavad kohalikud omavalitsused. Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse, selle toel saavad omavalitsused arendada kohalikku elu ning pakkuda kohalikele mõeldud teenuseid.
Loe maamaksu kohta lähemalt MTA kodulehelt.
« Tagasi
Riigiinfo telefonilt 1247 saab küsida nõu, kuidas tagada lähedaste valmisolek kriisideks
Seni on saanud kriisivalmiduse infot veebilehelt olevalmis.ee, kuid alates 24. märtsist saab küsida kriisivalmidusest ja -varudest, ohuteavitusest, varjumisest ning ulatuslikust evakuatsioonist ka riigiinfo telefonilt 1247.
Riik on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud elanikkonna teadlikkuse ja oskuste arendamisega, et inimesed suudaksid kriisiolukordades paremini toime tulla. Järgmise olulise sammuna hakkab Häirekeskuse hallatav riigiinfo telefon 1247 jagama teavet kriisivalmiduse ja -varude, ohuteavituse, varjumise ning ulatusliku evakuatsiooni kohta.
„Turvalisus algab meist endist – meie teadlikkusest, valmisolekust ja tegutsemisoskustest. Riik saab pakkuda juhiseid ja tuge, kuid iga inimese panus oma kodu ja lähedaste kaitsmisel on hindamatu. Mida paremini me ise oleme kriisideks valmistunud, seda tugevam on kogu ühiskond. Riigiinfo telefon 1247 ja olevalmis.ee aitavad leida vastuseid, kuidas iseenda, oma pere, kogukonna kriisivalmidust luua," sõnas Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim.
Häirekeskuse teenuste juht Karmen Oks tõdes, et viimastel aastatel on riigiinfo telefoni roll märkimisväärselt kasvanud. „Kui alustasime nelja partneriga, siis tänaseks on koostööpartnerite arv kahekordistunud ning teenus on kasvanud koos ühiskonna vajadustega. Kriisi ajal vastame kriisiinfoteenuse kõnedele ja jagame vajadusel ka kannatanuinfot, nüüd lisandub sellele kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse info jagamine. See on loogiline ja otstarbekas samm – kui ühes asutuses on välja töötatud toimiv ja usaldusväärne teenus, siis seda tuleb maksimaalselt kasutada."
"Päästeameti ülesanne on anda kõikidele Eesti inimestele vajalikud teadmised ja oskused, et tulla kriisides võimalikult hästi ja iseseisvalt toime. Elame kriiside ajastul ja peame olema valmis erinevate ootamatustega toime tulema. Ukraina võitlusest Venemaa agressiooni vastu oleme õppinud, et ühiskond on võimeline toimima ka väga tõsises kriisis, kui inimesed on selleks valmistunud. Elanikkonnakaitse algab teadlikkusest ja valmisolekust," ütles Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing.
Riigiinfo telefon 1247 on kättesaadav ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles. 1247 vahendab teavet riigiteede (Transpordiamet), keskkonna (Keskkonnaamet), politsei teenuste ja maismaapiiri ületamise (Politsei- ja Piirivalveamet), liiklusõnnetuste vormistamise (Eesti Liikluskindlustuse Fond) ning Päästeameti teenuste ja kriisivalmiduse (Päästeamet) teemadel. Valimiste eel, ajal ja järel saab 1247-lt infot valimiste kohta.
Lisainfo:
Häirekeskus – Gerttu Blank (paringud@112.ee, tel 5422 0726, www.häirekeskus.ee)
Päästeamet – Darja Denissova (darja.denissova@paasteamet.ee, tel 5857 5020 , www.rescue.ee ja www.olevalmis.ee)
Siseministeerium – Kristina Kukk (kristina.kukk@siseministeerium.ee, tel 5554 4021, www.siseministeerium.ee)