Mida tähele panna aprillis pensionite ja sotsiaaltoetuste puhul?
1. aprillist 2025 jõustuvad mitmed pensione ja sotsiaaltoetusi puudutavad muudatused, mis mõjutavad nii pensionäride ja toetusesaajate igakuiseid sissetulekuid kui ka maksuarvestust. Toome välja peamised uuendused, mida pensionäridel ja sotsiaaltoetuste saajatel on oluline teada. Palume võimalusel seda informatsiooni jagada.
Pensionid ja toetused laekuvad aprillis hiljem
Pensionid ja sotsiaaltoetused makstakse välja 5. kuupäeval, kui see langeb tööpäevale. Tänavu aprillis langeb 5. kuupäev nädalavahetusele, mistõttu laekuvad pensionid saajate kontodele 7. aprilli ehk esmaspäeva jooksul. Palume pensionäridel ja toetuste saajatel arvestada võimaliku hilisema laekumisega ning planeerida sellest lähtuvalt oma tegemisi.
Pensionite indekseerimine 1. aprillil
Iga-aastase indekseerimisega korrigeeritakse nii pensioni baasosa kui ka aastahinnet, et säilitada pensionite ostujõud vastavalt palkade ja hindade muutusele. Sel aastal tõusevad pensionid alates 1. aprillist 5,7%. Keskmine vanaduspension tõuseb 817 euroni ja rahvapension 393 euroni. Iga pensionäri täpne pensionisumma selgub lõplikult pärast indekseerimist ja oma pensioni suurust saab vaadata eesti.ee portaalist.
Maksuvaba tulu arvestus
Vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu on jätkuvalt 776 eurot. Kui pension on suurem kui 776 eurot, tuleb tulumaksu maksta vaid seda summat ületava osa pealt (näiteks: pension on 800 eurot, tulumaksu peab maksma summalt 800-776=24 euro eest). Kui pension on inimese ainuke sissetulek, siis ta ei pea tulusid eraldi deklareerima.
Töötavad pensionärid peavad jälgima, et kui nende pension on väiksem kui 776 eurot, saavad nad ülejäänud maksuvaba tulu rakendada muudele tuludele, näiteks töötasule. Pensionitõus võib vähendada maksuvaba tulu osa töötasult, mistõttu soovitame pensionäridel oma maksuarvestus üle vaadata ja vajadusel teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti iseteeninduses.
Kojukande teenuse hind muutub
22. märtsist 2025 kehtib kojukande teenusele uus hind. Kui seni maksis teenus 7,37 eurot, siis alates edaspidi maksavad oma pensionit või toetusi kojukandena soovijad 8,61 eurot. Kõikidele kojukandeteenuse saajatele teavitati muudatustest aegsasti personaalselt. Hinnatõus on tingitud uue lepingu sõlmimisest teenusepakkujaga ja teenuseosutaja suurenenud kuludest. Muudatus puudutab neid pensioni- ja toetusesaajaid, kes kojukande eest ise tasuvad.
« Tagasi
Riigiinfo telefonilt 1247 saab küsida nõu, kuidas tagada lähedaste valmisolek kriisideks
Seni on saanud kriisivalmiduse infot veebilehelt olevalmis.ee, kuid alates 24. märtsist saab küsida kriisivalmidusest ja -varudest, ohuteavitusest, varjumisest ning ulatuslikust evakuatsioonist ka riigiinfo telefonilt 1247.
Riik on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud elanikkonna teadlikkuse ja oskuste arendamisega, et inimesed suudaksid kriisiolukordades paremini toime tulla. Järgmise olulise sammuna hakkab Häirekeskuse hallatav riigiinfo telefon 1247 jagama teavet kriisivalmiduse ja -varude, ohuteavituse, varjumise ning ulatusliku evakuatsiooni kohta.
„Turvalisus algab meist endist – meie teadlikkusest, valmisolekust ja tegutsemisoskustest. Riik saab pakkuda juhiseid ja tuge, kuid iga inimese panus oma kodu ja lähedaste kaitsmisel on hindamatu. Mida paremini me ise oleme kriisideks valmistunud, seda tugevam on kogu ühiskond. Riigiinfo telefon 1247 ja olevalmis.ee aitavad leida vastuseid, kuidas iseenda, oma pere, kogukonna kriisivalmidust luua," sõnas Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim.
Häirekeskuse teenuste juht Karmen Oks tõdes, et viimastel aastatel on riigiinfo telefoni roll märkimisväärselt kasvanud. „Kui alustasime nelja partneriga, siis tänaseks on koostööpartnerite arv kahekordistunud ning teenus on kasvanud koos ühiskonna vajadustega. Kriisi ajal vastame kriisiinfoteenuse kõnedele ja jagame vajadusel ka kannatanuinfot, nüüd lisandub sellele kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse info jagamine. See on loogiline ja otstarbekas samm – kui ühes asutuses on välja töötatud toimiv ja usaldusväärne teenus, siis seda tuleb maksimaalselt kasutada."
"Päästeameti ülesanne on anda kõikidele Eesti inimestele vajalikud teadmised ja oskused, et tulla kriisides võimalikult hästi ja iseseisvalt toime. Elame kriiside ajastul ja peame olema valmis erinevate ootamatustega toime tulema. Ukraina võitlusest Venemaa agressiooni vastu oleme õppinud, et ühiskond on võimeline toimima ka väga tõsises kriisis, kui inimesed on selleks valmistunud. Elanikkonnakaitse algab teadlikkusest ja valmisolekust," ütles Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing.
Riigiinfo telefon 1247 on kättesaadav ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles. 1247 vahendab teavet riigiteede (Transpordiamet), keskkonna (Keskkonnaamet), politsei teenuste ja maismaapiiri ületamise (Politsei- ja Piirivalveamet), liiklusõnnetuste vormistamise (Eesti Liikluskindlustuse Fond) ning Päästeameti teenuste ja kriisivalmiduse (Päästeamet) teemadel. Valimiste eel, ajal ja järel saab 1247-lt infot valimiste kohta.
Lisainfo:
Häirekeskus – Gerttu Blank (paringud@112.ee, tel 5422 0726, www.häirekeskus.ee)
Päästeamet – Darja Denissova (darja.denissova@paasteamet.ee, tel 5857 5020 , www.rescue.ee ja www.olevalmis.ee)
Siseministeerium – Kristina Kukk (kristina.kukk@siseministeerium.ee, tel 5554 4021, www.siseministeerium.ee)