« Tagasi

Lindude gripp jõudis Eestisse

Tallinnast Stroomi rannast leitud kühmnokk-luigel tuvastati väga nakkav (kõrge patogeensusega) lindude gripi tüvi H5N8.

Kuna lindude gripp on väga nakkav ja levib kiiresti, on oluline taudi ennetamine ning selle avastamisel koheste abinõude rakendamine.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
-    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767.  
-    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saate edasised suunised.

Kodulindudel esinevad lindude grippi iseloomustavad järgmised kliinilised tunnused

  • loidus,
  • isu vähenemine,
  • munatoodangu järsk langus,
  • kõhulahtisus,
  • hingamisraskused,
  • eritised silmadest,
  • närvinähud,
  • peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite turse ja sinakus,
  • kodulindude suremus võib ulatuda kuni 100%-ni.

Kui täheldate oma lindudel selliseid tunnuseid, siis palun võtke koheselt ühendust veterinaararstiga.

Ära hoidmaks raskeid tagajärgi nii endale kui linnukasvatussektorile laiemalt, saate oma linde kaitsta, rakendades bioturvalisuse meetmeid:

  • pea linde sisetingimustes. Juhul kui  see ei ole võimalik, välista lindude kontakt vee- ja metslindudega,  kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta;
  • pea parte ja hanesid teistest kodulindudest eraldi;
  • hoia sööta, allapanu ja muud materjali sellises kohas, kus kokkupuude vee- ja metslindudega on välistatud;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse ega lindude pidamiseks piiritletud alale;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • korralda sõidukite liikumine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • too välisriigist linde või haudemune vaid pädeva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi alusel;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnupidamishoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligipääsu teistel lindudel;
  • haiguse kahtluse korral teavita kohe veterinaararsti, eralda haiged linnud tervetest;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Lindude gripi korral linde ei ravita. Kui haigus jõuab linnupidamishoonesse, siis kõik seal elavad kodulinnud hukatakse Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalveametniku kontrolli all, et tõkestada nakkuse edasist levikut. Sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise.

 

Rohkem infot lindude gripi kohta https://pta.agri.ee/lindude-haigused#lindude-gripp.

Tallinnast Stroomi rannast leitud kühmnokk-luigel tuvastati väga nakkav (kõrge patogeensusega) lindude gripi tüvi H5N8.

Kuna lindude gripp on väga nakkav ja levib kiiresti, on oluline taudi ennetamine ning selle avastamisel koheste abinõude rakendamine.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
-    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767.  
-    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saate edasised suunised.

 

Kodulindudel esinevad lindude grippi iseloomustavad järgmised kliinilised tunnused

  • loidus,
  • isu vähenemine,
  • munatoodangu järsk langus,
  • kõhulahtisus,
  • hingamisraskused,
  • eritised silmadest,
  • närvinähud,
  • peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite turse ja sinakus,
  • kodulindude suremus võib ulatuda kuni 100%-ni.

Kui täheldate oma lindudel selliseid tunnuseid, siis palun võtke koheselt ühendust veterinaararstiga.

Ära hoidmaks raskeid tagajärgi nii endale kui linnukasvatussektorile laiemalt, saate oma linde kaitsta, rakendades bioturvalisuse meetmeid:

  • pea linde sisetingimustes. Juhul kui  see ei ole võimalik, välista lindude kontakt vee- ja metslindudega,  kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta;
  • pea parte ja hanesid teistest kodulindudest eraldi;
  • hoia sööta, allapanu ja muud materjali sellises kohas, kus kokkupuude vee- ja metslindudega on välistatud;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse ega lindude pidamiseks piiritletud alale;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • korralda sõidukite liikumine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • too välisriigist linde või haudemune vaid pädeva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi alusel;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnupidamishoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligipääsu teistel lindudel;
  • haiguse kahtluse korral teavita kohe veterinaararsti, eralda haiged linnud tervetest;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Lindude gripi korral linde ei ravita. Kui haigus jõuab linnupidamishoonesse, siis kõik seal elavad kodulinnud hukatakse Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalveametniku kontrolli all, et tõkestada nakkuse edasist levikut. Sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise.

Rohkem infot lindude gripi kohta https://pta.agri.ee/lindude-haigused#lindude-gripp.

 


« Tagasi

Kolmapäeval toimub COVID-19 vaktsineerimise avalik infotund

Kolmapäeval, 17. märtsil kell 13-15 toimub vaktsineerimise infotund, kus antakse ülevaade COVID-19 vaktsineerimise hetkeseisust Eestis ning tervisevaldkonna eksperdid vastavad COVID-19 vaktsiine ja vaktsineerimise korraldust puudutavatele küsimustele.

„Tunnustan kõiki tervishoiutöötajaid, kelle toel on Eestis praeguseks iga kaheksas täisealine inimene end vähemalt ühe vaktsiinidoosiga COVID-19 haiguse eest kaitsnud. Meie esmane ja olulisim eesmärk on kaitsta vaktsineerimisega COVID-19 haiguse suhtes kõige haavatavamaid ehk kõrge ea või tervise tõttu riskirühma kuuluvaid inimesi, kes võivad põdeda COVID-19 haigust raskelt ja vajada haiglaravi. Nii saame kaitsta tervishoiusüsteemi ülekoormuse eest ja liikuda järk-järgult tagasi võimalikult tavapärase elukorralduse juurde," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Eesti inimeste huvi vaktsineerimise vastu on positiivselt kõrge ning arusaadavalt kaasneb sellega ka palju küsimusi. Seepärast teeme vahekokkuvõtte vaktsineerimise seisust Eestis ning vastame koos ekspertidega vaktsiine ja vaktsineerimise korraldust puudutavatele küsimustele."

Infotunnis saavad sõna ja vastavad inimeste küsimustele valitsuse COVID-19 teadusnõukoja juht prof Irja Lutsar, ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht Maia Uusküla, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, perearst dr Karmen Joller, terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova, sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Kuulajatel on võimalik infotunni ajal esitada ekspertidele küsimusi läbi internetikeskkonna worksup: www.worksup.com, märksõna: „vaktsineeri". Keskkond avatakse küsimusteks infotunni alguses. Infotunnil on sünkroontõlge nii eesti viipekeelde kui ka vene ja inglise keelde. Infotundi kannavad üle ETV ning uudisteportaalid ERR, Postimees ja Delfi. ETV+ näitab infotundi venekeelse tõlkega kell 14.25.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta Eestis: www.vaktsineeri.ee/covid-19

Korduma kippuvad küsimused COVID-19 vaktsineerimise kohta: https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-19-vaktsineerimine