Lihatarbimise kasv paneb impordi vohama, kodumaine toodang vajab tuge
Äsja avaldatud Eesti Statistikaameti andmetel on Eestis jätkuvalt enim tarbitav liha sealiha, mida tarbiti 40,7 kg inimese kohta ning kogu lihatarbimine on viie aastaga kasvanud ligi 15 protsenti. Lihatarbimise kasv soodustab aga importsealiha mahtude suurenemist ning kodumaise sealiha osakaalu tõstmiseks peaks muuhulgas suurenema sealiha kokkuostuhind.
Eesti suuruselt teise seakasvataja ja lihatööstuse Atria Eesti juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul on sealiha tarbimine vaatamata kohatisele sealihavastasele propagandale, sigade Aafrika katkule või lihast loobujate eeskujule endiselt lihaliikidest suurim, ulatudes 40,7 kg inimese kohta aastas. Viie aasta taguse ajaga võrreldes on sealiha tarbimine kasvanud tervelt viiendiku võrra. Ka pikemas perspektiivis on sealiha oma tähtsust Eesti inimese toidulaual kasvatanud - viisteist aastat tagasi tarbis keskmine Eesti elanik 26,8 kg aastas, mullu aga juba 40,7 kg aastas. Sealihale järgnesid tarbimiselt linnuliha, mida tarbiti 2017. aastal 25,8 kg elaniku kohta; veiseliha 12,6 kg ning lamba- ja kitseliha ca 0,5 kg elaniku kohta aastas.
"Eesti inimesed on olnud ja jäävad sealihausku ka tulevikus, kuid meile lihatootjaile teeb muret sealiha kogutoodangu langus ja importliha võidukäik," ütleb Olle Horm. "Eesti sealihatooted peaks ikka olema tehtud Eesti seast," leiab Eesti ühe suurim sealihakasvataja ja lihatööstuse juht. Kodumaiste tootjate ja lihatööstuste üheks suuremaks murekohaks on see, et Eesti tootjad ei suuda katta sealiha tarbimise kasvust tulenevat nõudlust kodumaise sealiha järele, vaid on sunnitud kasutama importliha. Olle Horm toob põhjusena esile nii seakasvatajaid laastanud Aafrika seakatku kui ka madalad kokkuostuhinnad. "Paljud seakasvatajad lihtsalt loobusid ja panid uksed kinni, sest oli tõeline ellujäämiskursus ots otsaga kokku tulla," ütles Horm. Kogutoodangu maht jäi 2017. aastal 38,4 tuhande tonni juurde ning võrreldes seda viie aasta taguse näitajaga, on Eestis töödeldud sealiha toodangu langus tervelt 10,4 tuhat tonni ehk viiendiku võrra väiksem. "See ei tähenda, et sealiha vähem tarbitakse, vaid Eestis on paraku oluliselt kasvanud importsealiha osakaal," sõnas Olle Horm. Ta tõi näitena, et kui 2017. aastal imporditi sealiha 33,5 tuhat tonni, siis 2002. aastal kõigest 14,9 tuhat tonni.
"Ühe suurema seakasvataja ja lihatööstusena töötame igapäevaselt, et Eesti kataks tarbimise mahust tuleneva sealiha vajaduse ja ma arvan, et siin on kõik tootjad ühe mütsi all, sest kõik me tahame tarbijaile pakkuda maksimaalselt kodumaist liha ja sellest tehtud tooteid," kinnitas Atria juht. "Atria renoveeris möödunud aastal ühe oma neljast farmist, et tagada kaasaegsed kasvutingimused sigadele ja parandada töötajate töötingimusi. Eestis toodetavast sealiha kogumahust 38 miljonist kilogrammist töötleb Atria hetkel 8 miljonit kilogrammi sealiliha, millest kasvatab ise 5 miljonit kg.
Eestis oli möödunud aastal sealiha isevarustatuse tase 73% ehk et Eesti tootjad kasvatasid selle mahu vajaminevast sealihast. "Aastate jooksul on sigade hulk drastiliselt langenud ning Eesti kasvatajad vajavad reaalse nõudluse täitmiseks uut arenguhüpet, mille üheks eeltingimuseks on muuhulgas ka kokkuostu hinna tõus," rõhutab Horm. Ta toob näiteks, et kui 2007. aastal oli Eestis 379 000 siga, siis 2017. aastal jäi sigade arv 289 100 juurde. "Ma loodan, meie seakasvatajad suudavad olude kiuste hoida kohaliku seakasvatuse elus ja saame ühel päeval öelda, et jah, kogu meie vajaminev sealiha tuleb siit Eestist," lisab Olle Horm.
Atria Eesti AS (www.atria.ee) on üks suurematest, ligi 350 töötajaga Eesti toiduainekontsernidest ning suuruselt teine seakasvataja Eestis. Atria Eesti AS kuulub Soome börsiettevõttele Atria Oy.
Haldusreform oli kahtlemata vajalik ja läks kokkuvõttes hästi
Täna toimus rahandusministeeriumis esimene suurem haldusreformi kokkuvõttev üritus. Paneeldiskussioonis tõdesid endised riigihalduse ministrid, et reform oli Eestile kahtlemata vajalik ning...
Hoia end ja oma lähedasi veeõnnetustest eemal!
Kuum suveilm meelitab puhkajaid nii ujuma kui ka veekogudele lõbusõitu tegema. Selleks, et suvised veekogude äärsed koosviibimised ja jahutavad suplused jääksid ainult positiivselt meelde,...
Leia Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist kandvad tooted müügilettidel
Meie piirkonna toidutootjad ja toitlustajad Kuusalust Kundani ja Lahemaast Rakkeni on koondunud Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustikku. Toetame väiketootjaid ja -toitlustajaid ning aitame...
Ajaleht Postimees ja Omniva asuvad Eesti ilusaima postkasti otsingutele
. Konkursi raames palutakse inimestel saata pilte oma kodu kaunistavatest põnevatest postkastidest. "Hooldatud postkastis ei saa saadetised kahjustada, need teevad meie ümbruse ilusamaks...
Suvel selgub taas Eesti parim talutoit
Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldab juba kolmandat aastat järjest parima talutoidu valimist, mille eesmärk on tõsta esile ehtsat talutoitu ja tunnustada talunike tööd. Parimatest parimad...
KUNDA XX MERE-JA PEREPÄEVAD MÖÖDUSID VÄGA EDUKALT
Pilte meeleolukast päevast leiate https://www.flickr.com/photos/124225473@N02/albums/72157697494786851/page1
Viru-Nigula vallas toimuvat Kunda XX Mere-ja Perepäeva külastavad sõbrad Lätist Dobele maakonnast, Moldova Vabariigist, Criuleni maakonnast ja Soome Vabariigist, Karvia vallast.
Merepäevad toimuvad 14.07 Kunda rannas. Uuel, ühinenud Viru-Nigula vallal pole siiani nii palju sõpru korraga külas olnud. Sõprusmaade suur huvi ja sõbralik suhtumine teevad meile palju...
Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustik korraldab parima joogi konkursi
Põhja-Eesti kohaliku toidu koostöövõrgustik koondab Põhja-Eesti tootjaid ja toitlustajaid Kuusalust Kundani ja Lahemaast Rakkeni. Toetatakse väiketootjaid ning aidatakse kohalikku, puhast...
MIKS IKKAGI TASULINE BUSSISÕIT?
MIKS IKKAGI TASULINE BUSSISÕIT? Nüüd oleks Eesti nagu jälle kaheks löödud: peaaegu poolele Eestile on ühistransport tasuta, teisele poolele soodustustega. Ja rahul pole kumbki pool: seal,...
Levikom toob esimesena turule eakatele ja puuetega inimestele suunatud interneti ja TV-teenuste paketi
Levikom toob esimese teenusepakkujana turule interneti ja televisiooni eripaketi Seenior, mis on spetsiaalselt kavandatud eakatele ja puuetega inimestele nii oma soodsa hinna kui ka interneti...
Hüdrandid ja tuletõrje veevõtukohad on leitavad Maa-ameti kaardilt
Alates 20. juunist 2018 on Maa-ameti geoprtaali Eesti kaardilt lisaks ohtlike kemikaalidega tegelevate ettevõtete informatsioonile leitav ka hüdrantide ja veevõtukohtade ehk teisisõnu...
Eestis toimub leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring. Osale kindlasti!
Ene-Margit Tiit, Statistikaamet rahvastikustatistika ekspert Statistikaamet saatis kevadel enam kui 10 000 Eesti inimesele teate, et nad on sattunud „ Leibkonna ja elukoha andmete...
Vallavara võõrandamine
Viru-Nigula Vallavalitsus võttes aluseks Viru-Nigula Vallavolikogu 26.04.2018.a määruse nr 21 „Viru-Nigula vallavara valitsemise kord" ja Viru-Nigula Vallavalitsuse 20.juuni 2018 korralduse nr...
Töötukassa maksab õppimise eest toetust ka töötavale inimesele
30ndates Kadri läks kooli selleks, et olla eeskujuks oma kahele pojale, et nad mõistaksid - õppimise jaoks pole kunagi liiga hilja. Samas vanuses Aivi ütles, et õppimine tõi ta kodust välja ja...
KIK avab projektide taotlusvooru kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks arenguriikides
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) võtab alates 4. juulist vastu projektide taotlusi, mis aitavad arenguriikides kliimamuutuseid leevendada ja nende mõjudega kohaneda. „Eesti panustab...
KULDPULMAPAARE oodatakse septembris austamispäevale
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit koostöös Rakvere kristlike kogudustega korraldab austamisürituse Lääne-Virumaa kuldpulmapaaridele ja kutsub üles teavitama inimestest, kel on täitunud või täitumas...
Algab suur suvine jaht Eesti 100-le aardele
Muinsuskaitseamet avab täna interaktiivse mängu Eesti 100 aaret, mis viib huvilised seiklema Eesti kõige olulisematesse kultuuri- ja looduspärandiga seotud paikadesse. Nutitelefonis toimiva...
Juulist saavad sügava puudega täisealiste inimeste hooldajad lisapuhkepäevi
Alates 1. juulist on tööl käivatel sügava puudega täisealise inimese hooldajatel võimalik kasutada oma tööandja juurest kalendriaastas kuni viis tööpäeva lisapuhkust. ...