« Tagasi

Kuidas säilitada ravikindlustus peale kooli lõppu?

Peagi on algamas uus kooliaasta. Koolis õppimise ajal tasub õpilase ravikindlustuse eest riik. Kuidas aga säilib ravikindlustus pärast kooli lõpetamist või kui õpinguid ei jätkata?
 

19-aastaseks saanud noortel kehtib haigekassa ravikindlustus peale gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamist veel kolm kuud. Ravikindlustuse jätkumiseks tuleb õpinguid jätkata, tööle või ajateenistusse minna hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kooli lõpetamist. Ravikindlustust saab jätkata ka end töötuks registreerides või sõlmides vabatahtliku kindlustuslepingu.

Kui lähed kutse- või ülikooli

Kui jätkad õpinguid kutse- või ülikoolis, tagab riik sinu ravikindlustuse kogu õppekava nominaalaja jooksul ja veel kolm kuud pärast kooli lõpetamist.

Kui sa ei lõpeta kooli nominaalaja jooksul või sind heidetakse koolist välja, lõpeb ravikindlustus üks kuu pärast õppekava nominaalaega või eksmatrikuleerimist.

Kui aga võtad akadeemilise puhkuse, siis ravikindlustus peatub ja jätkub pärast akadeemilise puhkuse lõppu. Küll aga ei peatu ravikindlustus juhul, kui akadeemilise puhkuse põhjus on õpilase haigus, vigastus või kui õpilane on kindlustatud muul alusel (näiteks käib tööl või on lapseootel).

Kutse- või ülikooli astudes ei pea ravikindlustuse jätkamiseks haigekassale eraldi dokumente esitama. Eestis õppivate õpilaste ja üliõpilaste andmed esitab haigekassale Haridus- ja Teadusministeerium.

Kui lähed välismaale õppima

Üha rohkem noori suundub õppima välismaale. Kui sinagi oled selle peale mõelnud, siis pea meeles, et ravikindlustuse jätkamiseks tuleb sul õppeaasta alguses esitada haigekassale avaldus ja välisriigi õppeasutuses õppimist tõendav dokument (seda igal õppeaastal). Avalduse leiad haigekassa kodulehelt.

Õpilased, kellel on Eesti ravikindlustus, saavad vajaminevat arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel Euroopa Liidus ja lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis. Täpsemat infot Euroopa ravikindlustuskaardi kohta leiad haigekassa kodulehelt.

Ajateenijad

Kui lähed peale kooli ajateenijaks, tagab sulle ravikindlustuse riik. Andmed ravikindlustuse saamiseks esitab haigekassale Kaitsevägi või Kaitseressursside Amet.

Pärast ajateenistuse läbimist kehtib sinu ravikindlustus veel ühe kuu. Kui oled ajateenistuse läbinud, aga pole ühe kuu aja jooksul veel muul alusel kindlustust saanud, pikeneb sinu kindlustus veel kahe kuu võrra.

Kui lähed tööle

Kui plaanid pärast kooli lõpetamist tööle asuda, siis on sul õigus saada ravikindlustus oma tööandja kaudu.

Pärast tööle asumist tasub mõne aja möödudes oma ravi­kindlustuse andmed üle kontrollida. Ravikindlustuseks vajalikud andmed esitab haigekassale maksu- ja tolliamet töötamise registrist.

Kui otsustad hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE), pead taotlema enda kui füüsilisest isikust ettevõtja andmete kandmist äriregistrisse ning ravikindlustuse saa­miseks maksma ka sotsiaalmaksu.

Ravikindlustus kehtib kogu töötamise aja ja lõpeb kaks kuud pärast töötsuhete lõpetamist.

Töötuks registreerimine

Kui sul ei ole võimalik pärast kooli lõpetamist asuda edasi õppima, minna tööle või ajateenistusse, siis võid end töötukassas töötuks registreerida. Töötuna arvelevõtmise kohta saad täpsemalt lugeda Töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee.

Kui sul tekib õigus ravikindlustusele, edastab töötukassa sinu andmed haigekassale.

Vabatahtlik kindlustus

Kui sa ei kuulu ühtegi ravikindlustuse gruppi, on sul võimalik kindlustuse saamiseks sõlmida haigekassaga vabatahtlik kindlustusleping. Lepingu saad sõlmida juhul, kui oled eelneval kahel aastal olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud tööandja (sh FIE-na) või riigi poolt või maksnud iseenda eest sotsiaalmaksu.

Kui sõlmid vabatahtliku kindlustuslepingu kehtiva kindlustuse ajal, jätkub kindlustus ilma katkemata. Kui lepingu sõlmimise ajal on kindlustus katkenud, tekib see ühe kuu möödumisel.

Vabatahtlik kindlustusleping on tasuline. 2020. aastal on kindlustusmakse ühe kalendrikuu eest 170,30 eurot, kvartalimakse 510,90 eurot ja aastamakse 2043,60 eurot. Kindlustusmakseid saab tasuda kvartali või aasta kaupa.

 


« Tagasi

Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse leviku vastased piirangud

Stenbocki maja, 23. november 2020

Valitsus kiitis e-istungil heaks reedel kokkulepitud täiendavad koroonaviiruse SARS-Cov-2 leviku vastased piirangud, et kaitsta Eesti inimeste tervist ja elu ning vältida meditsiinisüsteemi ülekoormamist. Korraldus jõustub homsest, 24. novembrist. Piirangud, mis puudutavad statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvaid avalikke koosolekuid, üritusi ja meelelahutustegevust, hakkavad kehtima laupäevast, 28. novembrist. Piiranguid vaadatakse üle iga kahe nädala tagant.

Peaminister Jüri Ratase sõnul püsib nakatumise tase Eestis kõrge ning koroonaviirus ohustab meid igal pool. „Ilma täiendavate piiranguteta võib tekkida tervishoiusüsteemis ülekoormus. Ohus on ka muude valdkondade normaalne toimetulek," nentis ta. „Piirangute eesmärk on hoida Eesti elu võimalikult avatuna. Kui kaua me seda suudame, sõltub igaühe käitumisest ehk sellest, kui tõsiselt me piiranguid täidame ning mõistame, et need on kehtestatud meie võimalikult tavapärase elu kaitseks." Peaminister lisas, et seetõttu ei kehtesta valitsus ühtegi absoluutset piirangut ega sulge täielikult ühtegi asutust.

Uusi piiranguid toetavad nii terviseamet kui valitsust nõustavad teadlased.

ÜLE EESTI KEHTIVAD PIIRANGUD

 

Maski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides

Kehtestatakse maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades.

Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalikuks siseruumiks peetakse ka ühissõidukit.

2+2 reegel laieneb kõigile avalikele siseruumidele

Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad.

Muu hulgas kehtib see näiteks pangakontoris, muuseumis, näitustel, juuksuri- ja ilusalongides, kuid samuti veekeskustest, ujulates, saunades. Piirang ei kehti koos liikuvale perekonnale või ka siis, kui seda pole võimalik mõistlik tagada, näiteks paljude reisijate korral ühistranspordis, kus lisaks maksimaalse võimaliku distantsi hoidmisele tuleb kanda ka maski.

Toitlustusettevõtetes ja meelelahutusteenuste pakkumise kohtades jääb endiselt kehtima senine 10+2 reegel. Reegel tähendab, et rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud

Alates 28. novembrist hakkab kehtima avalikel üritustel osalejatele väiksem piirarv. Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades.

Lisaks nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides. See tähendab, et ühiskasutatavates kohtades, näiteks garderoobid, fuajeed jmt, tohib koos liikuda kuni 2 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Nimetatud piirangud ei laiene koos liikuvatele või viibivatele perekondadele ja ka juhtudel, kui seda tingimust ei ole võimalik mõistlikult tagada.

Üle riigi kehtestatud maskikandmise kohustusest johtuvalt tuleb ka nendes avalikes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Ühistransport

Kandma tuleb hakata maski või katta nina ja suu. Võimalusel tuleb hoida teistest inimestest kahemeetrist vahemaad.

Sport sisetingimustes

Avalikes siseruumides toimuvatel spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Korraldaja peab tagama kuni 50-protsendise täituvuse ja spordi- või liikumisüritusel osalejate arvu kuni 250 inimest.

Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski. Maskikandmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maskikandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse või töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Tingimusi ei kohaldata alus-, põhi- ja keskhariduse õppekavajärgsele tegevusele.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvatele professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. See ei kehti lisaks täiskasvanutele ka noorte spordile ehk nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.

Spordivõistlused

Spordivõistluste korraldaja peab tagama inimeste hajutamise ja siseruumides kuni 50 protsendi täituvuse. Üritusest osavõtjate piirarv siseruumides ei tohi olla suurem kui 250 inimest ning õues mitte suurem kui 500 inimest. Pealtvaatajad peavad kandma siseruumides maski.

PIIRANGUD HARJUMAAL JA IDA-VIRUMAAL

 

Avalikud üritused ja koosolekud, kultuuri- ja meelelahutusvaldkond, kirikud

Alates 28. novembrist hakkab kehtima siseruumides statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht, samuti jumalateenistustel ning avalikel üritustel, avalikel koosolekutel ning meelelahutustegevustes 50 protsendi täituvuse piirang.

Kõikjal nimetatud kohtades tuleb üleriigilisest piirangust tulenevalt kanda maski või katta nina ja suu, sellega seoses kehtivad kõik ülalnimetatud erandid.

Osalejate piirarvud: statsionaarsete istekohtadega siseruumides 400, mujal 250; väliüritusel 500. Piiranguid ei kehtestata laste  mängutubades.

Nähakse ette, et väljaspool statsionaarsete istekohtadega ala võivad inimesed liikuda 10-liikmeliste gruppide asemel nn 2+2 reeglit järgides.

Üle riigi kehtestatud piirangust johtuvalt tuleb ka nendes siseruumides kanda maski arvestades ülalmainitud maskikandmise kohustuse eranditega.

Piirang hakkab kehtima teiste meetmetega võrreldes hiljem, et etendusasutused ja teised statsionaarsete istmetega kohtades ürituste korraldajad saaksid  teha vajalikke ettevalmistusi korralduse rakendamiseks.

Huviharidus- ja tegevus, täiendkoolitus ning täiendõpe siseruumides

Kehtestatakse grupipiirang 10 inimest. Läbiviija peab tagama, et omavahel ei puutu kokku erinevad grupid.

Kõikjal nimetatud tegevuste puhul tuleb arvestada ka üleriigilist piirangut maskikandmise või nina ja suu katmise kohta, mis ei laiene alla 12-aastastele lastele ning mille kohta kehtivad ka kõik ülalpool nimetatud korralduses kehtestatud erandid, sealhulgas olukorras, kus maski kandmine ei ole töö ja tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

Ühiskasutatavaid esemeid tuleb desinfitseerida pärast igakordset kasutamist; teenuse osutaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt terviseameti juhistele.

Ükski nimetatud piirangud ei laiene täiendkoolituse ja täiendõppe läbiviimisele, mis on seotud riigi sõjalise kaitsega, tagamaks kaitseväelaste, kaitseliitlaste ning Eestis sõjalise koostöö raames viibivate välisriikide üksuste planeeritud väljaõppetsükli läbiviimine. Samuti ei laiene piirang sisejulgeolekuvaldkonna tegevustele.

Sport sisetingimustes

Grupitreeninguid tohib läbi viia 10-liikmelistes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides ja muus taolises treeningtegevuses. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvat professionaalset ja poolprofessionaalset sporti, sealhulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust. Tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega.

Siseruumides spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, piirang ei kehti peredele või kui seda ei ole mõistlikult võimalik täita.

Üleriigilisest piirangust tulenevalt peavad pealtvaatajad kandma siseruumides maski või katma nina ja suu. Ka siinjuures kehtivad kõik maskikandmisega seotud erandid.

Kuni 50 protsendi täituvuse tingimus ja 250 inimese piirarv ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele. Samuti noorte spordile ning nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel.

***

Harjumaa ja Ida-Virumaa koolide distantsõppe regulatsiooni töötavad välja terviseamet koos haridus- ja teadusministeeriumiga.

***

Viiruse leviku tõkestamise piirangute täitmata jätmisel on riigil õigus rakendada haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot, mida võib määrata korduvalt. Sunniraha eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid nõuetekohaselt järgima.