« Tagasi
Kuidas olla valmis elektrikatkestuseks?
Eesti koos Läti ja Leeduga valmistub 2025. aasta 9. veebruaril Balti riikide elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrivõrguga, astumaks edasi suure sammu energiajulgeolekus. Sünkroonala vahetuse eest vastutav Kliimaministeerium ja Elering on võtnud eesmärgi, et selle läbiviimist ei peaks tarbija märkama. Kuigi tehniliselt ei tohiks sellega mingeid riske kaasneda, peame alati olema valmis võimalikeks niheteks tavaelust hübriidrünnakute, tehniliste viperuste või looduslike kriiside näol.
Soovitame igal inimesel:
• Mõelda läbi, mida sinu ja su pere jaoks tähendab, kui kodus pole elektrit, vett ja/või kütet.
• Valmistuda kodus iseseisvalt hakkama saama vähemalt nädal aega.
• Hoida kodus varusid oma vajadustest lähtuvalt: vesi, toit, ravimid ja muu sinule vajalik.
Lisainfot elektrikatkestusteks valmistumise saab olevalmis-veebilehelt https://www.olevalmis.ee/et/juhis/elektriga-varustamise-katkemine
Käitumisjuhised inimestele (kättesaadavad olevalmis.ee lehelt):
Mõtle läbi millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks missuguste seadmete töö sõltub elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, TV ja raadio, seadmete laadimine jne. Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad toimida ainult elektriga. Enamasti sõltub elektrist ka kodune veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Pikema elektrikatkestuse ajal võivad kauplused, apteegid ja tanklad olla suletud.
Veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et vähemalt nädal aega ise hakkama saada. Seetõttu varu vajalikud asjad juba täna!
Veevaru ja kanalisatsioon
Varu koju joogivett, kui sinu maja veevarustus sõltub elektrist või sa pole kindel, kuidas see täpselt töötab. Kui sõltud ühisveevärgist, uuri kohalikult omavalitsuselt või vee-ettevõttelt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud veega varustamine elektrikatkestuse korral.
Joogivett varu 3 liitrit inimese kohta vähemalt üheks ööpäevaks. Mõtle läbi, kust joogivett vajadusel juurde saada. Endale lähima loodusliku veeallika leiad siit.
Muust looduslikust veekogust võetud vett, sealhulgas lumevett, keeda suurel kuumusel 10 minutit või kasuta veepuhastusvahendeid (filtrid, tabletid).
Jälgi kohaliku omavalitsuse teadaandeid elanike joogiveega varustamise kohta.
Elektrikatkestuse korral ei tööta ka kanalisatsioon, mis võib kaasa tuua tõsised üleuputused, reostused ja haiguste leviku. Alternatiivina saab kasutada tualettpotti asetatud prügikotte või näiteks kuivkäimlaid.
Küte ja soojus
Kui sinu kodu soojavarustus sõltub elektrist, mõtle läbi alternatiivsed võimalused. Kui sinu toasoe sõltub keskküttest, uuri kohalikult omavalitsuselt või teenuseosutajalt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud selle toimimine ka elektrikatkestuse korral.
Ahju, kamina või puupliidi olemasolul jälgi, et küttekolded oleks hooldatud ning küta mõistlikult.
Kui sellised võimalused puuduvad, kasuta sooja hoidmiseks vaid ühte ruumi. Sulge uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihenda kohad, kust soojus võib toast väljuda.
Alternatiivseid kütteseadmeid (nt gaasiradiaator või -soojendi) kasuta vastavalt kasutamisjuhistele ja tuleohutusreeglitele.
Generaatori olemasolu korral kontrolli selle töötavust ja kütte piisavust.
Kui sul hakkab kodus liiga külm, mine võimalusel lähedaste juurde või pöördu kohaliku omavalitsuse poole.
Kodused varud
Hoia kodus toiduvaru, mida saad kasutada ka olukorras, kui sul pole kuumutamise võimalust. Abiks on ka grill, matkapliit või priimus, mille abil toitu valmistada. Sealjuures järgi kõiki tuleohutusnõudeid!
Toiduvaru võiks olla midagi sellist, mida sa ka igapäevaselt tarbid ning saad ringluses hoida. Ära unusta lemmiklooma!
Osa toidust võiks olla lihtsasti valmistatav ja pika säilivusajaga. Sobivad ka kohe tarbitavad toidud (konservid, kuivikud, küpsised, pähklid, müslibatoonid jne).
Pea meeles, et elavat tuld ei tohiks kunagi järelevalveta jätta ning põlemisel tekivad mürgised gaasid. Matkapliiti, priimust ja väligrilli kasuta ainult õues!
Veendu, et kodus oleks patareidel töötav raadio ja taskulamp (vm alternatiivne valgusallikas). Patareide varu võiks samuti kodus olemas olla.
Side ja sularaha
Kui elektrikatkestus kestab pikka aega, võivad töötamast lakata ka sularahaautomaadid ja kauplused.
Hoia rahakotis pisut sularaha, millega saad maksta ka siis kui kaardimaksed ei toimi.
Igaühel võiks olla varuks sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest. Ka hoiupõrsast võid leida vajaliku summa pisiostudeks.
Hoia oma akupangad laetuna! Nende abil saad laadida telefoni või lampi, raadiot jne. Kasuta akupanka säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral, nii pikendad nende tööaega.
Side- ja elektri puudumisel oled olukorra arengutega kursis patareitoitel või dünamoga raadio abil. Alternatiivina saad kasutada ka autoraadiot (hoia auto kütusepaak alati vähemalt pooltäis). Pea meeles, et riik jagab infot ERR kanalites ning Vikerraadios.
Selgita välja oma kohalikust omavalitsusest, kus asub sinu kodukandi kerksuskeskus, kust saad kriisiajal infot, nõu ja abi. Lisainfot kerksuskeskustest leiab siit.
Kerksuskeskused Viru-Nigula vallas:
- Kooli tn 2, Aseri alevik (Aseri kool)
- Kirikaia tn 2, Viru-Nigula alevik
- Kasemäe tn 19, Kunda linn (Viru-Nigula vallavalitsus/Kunda spordikeskus)
« Tagasi
Riigiinfo telefonilt 1247 saab küsida nõu, kuidas tagada lähedaste valmisolek kriisideks
Seni on saanud kriisivalmiduse infot veebilehelt olevalmis.ee, kuid alates 24. märtsist saab küsida kriisivalmidusest ja -varudest, ohuteavitusest, varjumisest ning ulatuslikust evakuatsioonist ka riigiinfo telefonilt 1247.
Riik on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud elanikkonna teadlikkuse ja oskuste arendamisega, et inimesed suudaksid kriisiolukordades paremini toime tulla. Järgmise olulise sammuna hakkab Häirekeskuse hallatav riigiinfo telefon 1247 jagama teavet kriisivalmiduse ja -varude, ohuteavituse, varjumise ning ulatusliku evakuatsiooni kohta.
„Turvalisus algab meist endist – meie teadlikkusest, valmisolekust ja tegutsemisoskustest. Riik saab pakkuda juhiseid ja tuge, kuid iga inimese panus oma kodu ja lähedaste kaitsmisel on hindamatu. Mida paremini me ise oleme kriisideks valmistunud, seda tugevam on kogu ühiskond. Riigiinfo telefon 1247 ja olevalmis.ee aitavad leida vastuseid, kuidas iseenda, oma pere, kogukonna kriisivalmidust luua," sõnas Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim.
Häirekeskuse teenuste juht Karmen Oks tõdes, et viimastel aastatel on riigiinfo telefoni roll märkimisväärselt kasvanud. „Kui alustasime nelja partneriga, siis tänaseks on koostööpartnerite arv kahekordistunud ning teenus on kasvanud koos ühiskonna vajadustega. Kriisi ajal vastame kriisiinfoteenuse kõnedele ja jagame vajadusel ka kannatanuinfot, nüüd lisandub sellele kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse info jagamine. See on loogiline ja otstarbekas samm – kui ühes asutuses on välja töötatud toimiv ja usaldusväärne teenus, siis seda tuleb maksimaalselt kasutada."
"Päästeameti ülesanne on anda kõikidele Eesti inimestele vajalikud teadmised ja oskused, et tulla kriisides võimalikult hästi ja iseseisvalt toime. Elame kriiside ajastul ja peame olema valmis erinevate ootamatustega toime tulema. Ukraina võitlusest Venemaa agressiooni vastu oleme õppinud, et ühiskond on võimeline toimima ka väga tõsises kriisis, kui inimesed on selleks valmistunud. Elanikkonnakaitse algab teadlikkusest ja valmisolekust," ütles Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing.
Riigiinfo telefon 1247 on kättesaadav ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles. 1247 vahendab teavet riigiteede (Transpordiamet), keskkonna (Keskkonnaamet), politsei teenuste ja maismaapiiri ületamise (Politsei- ja Piirivalveamet), liiklusõnnetuste vormistamise (Eesti Liikluskindlustuse Fond) ning Päästeameti teenuste ja kriisivalmiduse (Päästeamet) teemadel. Valimiste eel, ajal ja järel saab 1247-lt infot valimiste kohta.
Lisainfo:
Häirekeskus – Gerttu Blank (paringud@112.ee, tel 5422 0726, www.häirekeskus.ee)
Päästeamet – Darja Denissova (darja.denissova@paasteamet.ee, tel 5857 5020 , www.rescue.ee ja www.olevalmis.ee)
Siseministeerium – Kristina Kukk (kristina.kukk@siseministeerium.ee, tel 5554 4021, www.siseministeerium.ee)