« Tagasi

Kriisiaegne kaugküte on osutunud prognoositust soodsamaks

Osutades kaugkütteteenust 16-s piirkonnas üle Eesti, näeme Advenis käimasoleva kütteperioodi lõpusirgel, et kriisioludes ettevõetud abinõud on end õigustanud. Varustuskindlus on tagatud ja pea kõikides piirkondades oleme saanud viimastel kuudel hoida kaugkütte müügihinna piirhinnast madalamana.
Käimasolevale küttehooajale läksid pea kõik turuosalised vastu ebakindlusega – energiakriis tõi kaasa suured riskid nii varustuskindluse kui ka hinnatõusu osas. Kiirelt muutuvates oludes võtsime stabiilse kaugkütteteenuse pakkumiseks tarvitusele erinevad meetmed. Sõlmisime hakkepuidu lepingud kütteperioodi lõpuni, asusime gaasi tarne- ja hinnariskide leevendamiseks katlamajadesse rajama kütteõli kasutamise lahendusi ning ostsime gaasi mahutitesse osaliselt ette valmis. Tänaseks saame öelda, et need abinõud on end õigustanud – klientidele on tagatud soojad toad ja hind on olnud stabiilsem kui see olnuks muudatusi tegemata.
Taastuvenergia on pakkunud stabiilset tarnet ja hinda
Enam kui 90%-l Adveni kaugküttevõrkudest on esmaseks kütteallikaks taastuvenergiana hakkepuit. Ehkki kriis kergitas olulisel määral hakkepuidu hinda, ei ole see siiski võrreldav kõrgustesse pürginud maagaasi hinnatõusuga. Ka praegu on hakkepuit jätkuvalt maagaasist soodsam, samuti on oluline kohaliku energiaallika loodav tarnekindlus ja keskkonnahoidlik vaade.  Taastuvenergia kasutamine on olnud Adveni suundumus pikka aega ja jääb selleks ka tulevikus.
Tipukoormused kaetakse reservkütustest
Kuna uute hakkepuidukatlamajade investeeringud on suured, siis rajatakse need eelkõige lähtudes piirkonna baaskoormustest – see võimaldab mõistlikuna hoida teenuse hinda. Tipukoormused kaetakse reservkütusega, mida kasutatakse enamasti külmemate ilmade või hooldustööde ajal. Üldise keskmisena aasta jooksul moodustab hakkepuit kütteallikatest 85 ja reservkütus 15 protsenti, ent proportsioonid erinevad piirkonniti ja sõltuvad välisõhu temperatuurist. Tänavusel suhteliselt pehmel talvel on reservkütuse osakaal olnud vähesem kui näiteks eelmisel kütteperioodil. 
Reservkütusena on kasutusel enamjaolt gaas, mille kõrvale on energiakriisi aegse ajutise meetmena lisandunud põlevkiviõli. Kütteõli kasutamise võimaluse rajasime mitmesse piirkonda tipukoormuste katmiseks, et leevendada gaasitarnete ebakindlust ja kõrget hinda. Teadvustades põlevkiviõli suuremat keskkonnamõju käsitleme seda aga selgelt ajutise ja erakorralise lahendusena, mis on vajalik energiaturu stabiliseerumiseni. Praegu ei saa ka järgmist kütteperioodi gaasihinna osas stabiilsena näha – seetõttu jätkame osades piirkondades kütteõli kasutamisvõimaluse loomist. See annab paindlikkuse edaspidi lähtuvalt turu olukorrast kasutada üht või teist kütust. 
Adveni müügihind on olnud madalam kui piirhind
Prognoositust väiksemad kulud on toonud hinnavõitu klientidele: pea kõikides piirkondades oleme viimastel kuudel saanud tegeliku müügihinna hoida madalamana kui seda on võimalik maksimaalne ehk piirhind. Järgime Advenis alati põhimõtet, et kui meie muutuvad kulud (milleks on eelkõige kütus ja elekter) vähenevad, siis korrigeerime ka vastavalt kaugkütte müügihinda.
Praegu kahaneva gaasihinna valguses küsivad kliendid, kas kaugküttehind võiks tulla veelgi jõudsamalt allapoole. Näeme, et gaas lõpphinda praegusel kevadtalvel enam väga oluliselt ei mõjuta. Mõnevõrra võib korrektsioone küll veel tulla, kuid arvestades seda, et gaasi osakaal reservkütusena on hakkepuiduga võrreldes vähene ja pikaaegset pakast ei prognoosita, ei ole olulist mõju lõpphinnale ette näha. 
Tähtis on silmas pidada, et põhikütus −  hakkepuit – on jätkuvalt soodsam kui gaas, mille hind on suure tõenäosusega heitlik ka lähitulevikus. Ees ootab periood, mil kindlat kaugkütteteenust saame tagada eelkõige paindlike lahendustega, laiendades võimalusi eri kütuseliikide kasutamiseks ja nende operatiivseks vahetamiseks. 

Kadri Koppel, Adveni kliendihalduse valdkonna juht
 

« Tagasi

Tulemas on Vihmavarjuprojekt Tugevad kogukonnad

KOGUKONNAD SAAVAD ALATES 1. MAIST TAAS LIHTSUSTATUD KORRAS TOETUST TAOTLEDA
MTÜ Virumaa Koostöökogu (VIKO) jätkab ühisprojektiga TUGEVAD KOGUKONNAD. Projekti peamiseks eesmärgiks on rakendada vihmavarjuprojekti ideed ning tagada piirkonnas tugevad kogukonnad erinevate kaasavate sündmuste ja tegevuste läbiviimise toetamisega.
Mis on vihmavarjuprojekt?  Vihmavari koondab piltlikult enda alla mitu väikest tegijat. MTÜ-del ja SA-del on võimalik lihtsustatud korras esitada kuni 4995 euro suurune taotlus VIKO-le oma tegevuste elluviimiseks. Abikõlbulikud on piirkonnaüleste ja kogukonda kaasavate sündmuste, erinevate laagrite, Eesti siseste õppereiside, töötubade, etenduste või laatade korraldamine. Samuti koolituste või õppepäevade korraldamine teadlikkuse ja ettevõtlikkuse kasvatamiseks. Investeeringud põhivarasse pole lubatud. Taotleja peab ise panustama projekti tegevustesse 10%-lise rahalise omaosaluse. MTÜ esitab kuludokumendid ja -aruanded PRIA asemel VIKO-le. Ühisprojekt TUGEVAD KOGUKONNAD kestab kuni 2024.aasta juunikuuni.
Veebruaris alustasid oma tegevustega 1. taotlusvoorus toetust saanud 5 MTÜ-d. Kogukondades toimuvad erinevad üritused, mille kohta on info alati olemas VIKO veebis ning taotlejate endi avalikes infokanalites. Üritused on suunatud nii ainult noortele kui ka peredele ja kogukondadele. Ikka selleks, et kogukondi lähendada, edendada ühiseid tegevusi ja nende toel saada tugevamaks ja targemaks. 
Hea uudis on see, et 1. mail avame ühisprojekti TUGEVAD KOGUKONNAD 2. taotlusvooru! Avanevas 2.voorus esitatavad projektid peavad olema ellu viidud 7 kuu jooksul – perioodil 01.08.2023-28.02.2024.a. Projektidele on sel korral jagada kuni 18 155 eurot.  
Tähelepanu! MTÜ Virumaa Koostöökogu piirkonda Viru-Nigula vallas kuuluvad Aseri alevik, Aseriaru küla, Kalvi küla, Kestla küla, Koogu küla, Kõrkküla, Kõrtsialuse küla, Oru küla ja Rannu küla.
 
Head huvilised, kes seda uudist loevad ja tunnevad, et just see on midagi teile. Infopäeva taotlejatele me ei tee, nõustame telefonitsi ja individuaalselt ning VIKO kodulehel on olemas projekti tutvustav esitlus. Taotlusvoor 2 on avatud alates 1. maist kuni 14. maini! Taotlused tuleb saata info@viko.ee. Taotlusvormid on kättesaadavad Virumaa Koostöökogu kodulehel https://www.viko.ee ja jooksev info samuti FB lehel Virumaa Koostöökogu.
Helista meile või kirjuta kiri! 
Anu Horn, projektispetsialist anu.horn@viko.ee