« Tagasi
Kohaliku omaalgatuse programmi 2025. aasta kevadvoor avanes 3. märtsil ja on avatud 3. aprilli kella 16.30-ni
Infopäevad
KOP üle-eestiline infopäev toimub Zoomis neljapäeval, 13. märtsil kell 14-17, infopäevaga saab liituda SIIN Infopäeval räägitakse programmi nõuetest taotlejale ja taotlusele, taotlusvormi täitmisest e-toetuse keskkonnas ning taotlustest hindaja pilgu läbi. Infopäev salvestatakse.
Venekeelne infopäev toimub kolmapäeval, 5. märtsil kell 11-12 Microsoft Teamsis, infopäevaga saab liituda SIIN.
Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu.
Meetmega „Kogukonna areng" panustatakse kogukonnaliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse. Meetme maksimaalne toetussumma projekti kohta on 2500 eurot.
Meetmega „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine" panustatakse kogukonnaliikmete ühistegevust soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pakkumisse. Meetme maksimaalne toetussumma projekti kohta on 4000 eurot.
Omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti kogumaksumusest. Omafinantseering peab olema rahaline. Taotleja võib esitada kaks taotlust juhul, kui need esitatakse erinevatesse meetmetesse.
Toetust saavad taotleda avalikes huvides oma piirkonna heaks tegutsevad mittetulundusühingud, mille liikmeks ei ole riik ega kohalik omavalitsus ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole ning sihtasutused, mille asutajaks ei ole riik ega kohalik omavalitsus ja mille asutajatest äriühingud ei moodusta rohkem kui poole.
Toetuse taotleja peab tegutsema küla, aleviku, alevi, valla, linna või asumi kogukonna huvides, välja arvatud järgmised erandid:
- koguduste puhul saavad taotlejaks olla kogudused, mis tegutsevad põhikirja järgi koguduse liikmetest laiema sihtgrupi huvides;
- küla-, aleviku- ning asumiseltside poolt asutatud omavalitsuse piire ületavad ühendused.
Voor avatakse 3. märtsil, siis saab allolevate linkide kaudu taotlust sisestama hakata. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 3. aprillil 2025 kl 16.30 e-keskkonnas (valida õige meede):
Rohkem infot:
Lääne-Virumaa KOP vooru menetleb vabaühenduste nõustaja
Liisa Lotta Mumm (liisalotta.mumm@virol.ee, +372 5450 2035)
« Tagasi
Riigiinfo telefonilt 1247 saab küsida nõu, kuidas tagada lähedaste valmisolek kriisideks
Seni on saanud kriisivalmiduse infot veebilehelt olevalmis.ee, kuid alates 24. märtsist saab küsida kriisivalmidusest ja -varudest, ohuteavitusest, varjumisest ning ulatuslikust evakuatsioonist ka riigiinfo telefonilt 1247.
Riik on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud elanikkonna teadlikkuse ja oskuste arendamisega, et inimesed suudaksid kriisiolukordades paremini toime tulla. Järgmise olulise sammuna hakkab Häirekeskuse hallatav riigiinfo telefon 1247 jagama teavet kriisivalmiduse ja -varude, ohuteavituse, varjumise ning ulatusliku evakuatsiooni kohta.
„Turvalisus algab meist endist – meie teadlikkusest, valmisolekust ja tegutsemisoskustest. Riik saab pakkuda juhiseid ja tuge, kuid iga inimese panus oma kodu ja lähedaste kaitsmisel on hindamatu. Mida paremini me ise oleme kriisideks valmistunud, seda tugevam on kogu ühiskond. Riigiinfo telefon 1247 ja olevalmis.ee aitavad leida vastuseid, kuidas iseenda, oma pere, kogukonna kriisivalmidust luua," sõnas Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim.
Häirekeskuse teenuste juht Karmen Oks tõdes, et viimastel aastatel on riigiinfo telefoni roll märkimisväärselt kasvanud. „Kui alustasime nelja partneriga, siis tänaseks on koostööpartnerite arv kahekordistunud ning teenus on kasvanud koos ühiskonna vajadustega. Kriisi ajal vastame kriisiinfoteenuse kõnedele ja jagame vajadusel ka kannatanuinfot, nüüd lisandub sellele kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse info jagamine. See on loogiline ja otstarbekas samm – kui ühes asutuses on välja töötatud toimiv ja usaldusväärne teenus, siis seda tuleb maksimaalselt kasutada."
"Päästeameti ülesanne on anda kõikidele Eesti inimestele vajalikud teadmised ja oskused, et tulla kriisides võimalikult hästi ja iseseisvalt toime. Elame kriiside ajastul ja peame olema valmis erinevate ootamatustega toime tulema. Ukraina võitlusest Venemaa agressiooni vastu oleme õppinud, et ühiskond on võimeline toimima ka väga tõsises kriisis, kui inimesed on selleks valmistunud. Elanikkonnakaitse algab teadlikkusest ja valmisolekust," ütles Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing.
Riigiinfo telefon 1247 on kättesaadav ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles. 1247 vahendab teavet riigiteede (Transpordiamet), keskkonna (Keskkonnaamet), politsei teenuste ja maismaapiiri ületamise (Politsei- ja Piirivalveamet), liiklusõnnetuste vormistamise (Eesti Liikluskindlustuse Fond) ning Päästeameti teenuste ja kriisivalmiduse (Päästeamet) teemadel. Valimiste eel, ajal ja järel saab 1247-lt infot valimiste kohta.
Lisainfo:
Häirekeskus – Gerttu Blank (paringud@112.ee, tel 5422 0726, www.häirekeskus.ee)
Päästeamet – Darja Denissova (darja.denissova@paasteamet.ee, tel 5857 5020 , www.rescue.ee ja www.olevalmis.ee)
Siseministeerium – Kristina Kukk (kristina.kukk@siseministeerium.ee, tel 5554 4021, www.siseministeerium.ee)