« Tagasi
Kogu kasutuskõlblik tekstiil ja tekstiilijäätmed eraldi!
Kogu kasutuskõlblik tekstiil ja tekstiilijäätmed eraldi!
Kohalikud omavalitsused peavad alates 1. jaanuarist 2025 korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise. See tähendab, et igal inimesel peab olema võimalik tekstiilijäätmeid ära anda oma kohaliku omavalitsuse piires. Milliseid esemeid viia tekstiilijäätmete kogumispunkti, mida tuleb tähele panna ja mis neist jäätmetest edasi saab?
Tekstiili all peame silmas nii riideid, jalanõusid kui ka kodutekstiili, näiteks linad, tekid, padjad, rätikud, kardinad jne.
Mida teha tekstiilijäätmetega?
Kui riided, jalanõud või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta. Selleks võib olla näiteks jäätmejaam, avalik konteiner või kogumisring. Viru-Nigula valla piires saab käesoleval ajal tekstiilijäätmeid ära anda Kunda jäätmejaamas ning tasuta 100 l veokorra kohta. https://viru-nigula.ee/jaatmetejaam
Kõigi kodus ebavajalikuks muutunud asjade ja esemete ära andmise võimaluste kohta saad infot: https://kuhuviia.ee/
Hallitanud, kopitanud või koitanud tekstiilijäätmed tuleb paigutada segaolmejäätmete konteinerisse. Hügieenilistel põhjustel pane segaolmejäätmete konteinerisse ka aluspesu, sukkpüksid ja sokid.
Kasutuskõlblik tekstiil
Kui sul on kodus terved ja puhtad riided või jalanõud, mida endal enam vaja ei lähe, vii need lähimasse riidekonteinerisse või kasutatud rõivaste poodides asuvatesse kogumiskastidesse. Kunda linnas asuv kauplus „Teine võimalus" (Kasemäe tn 13, Kunda) võtab vastu korralikke, puhtaid ja taaskantavaid rõivaid. Ka paljudes kaubanduskeskustes, näiteks Põhjakeskus, on kogumiskastid kasutatud riietele. Jälgi ainult, mida konteinerisse panna tohib. Viru-Nigula vallale lähim riidekonteiner asub hetkel Sõmeru alevikus Sõmeru Coopi vastas parklas. Aastal 2025 lisame puhaste ja tervete tekstiilijäätmete konteinerid nii Kundasse, Viru-Nigulasse kui Aserisse. Teavitame teid tekstiilijäätmete konteineritest ja nende asukohtadest koos muu infoga koheselt nende paigutamise järgselt nii valla kodulehel kui valla ajalehes.
Parim, mida tekstiili kasutamise puhul teha, on igal võimalusel vältida tekstiilide jäätmeks muutumist. Kui tekstiile tõesti enam kanda või kasutada ei saa - näiteks on särk muutunud auklikuks või püksid siit-sealt kulunud - võib neid pakkuda ka näiteks kaltsuvaipade kudujatele või muudele käsitööseltsidele. Samuti on võimalik rätikuid, kodutekstiili, patju ja tekke annetada loomade varjupaikadele, kes neid hea meelega veel viimast korda kasutavad.
Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmed
Kohalik omavalitsus ei pea korraldama tekstiilitootmises tekkinud tekstiilijäätmete vastuvõttu. Tootmisettevõte peab tekkinud jäätmed liigiti koguma ning andma need üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
| Tahan ära anda | Kuhu viia | Mida jälgida |
|---|---|---|
| KASUTATUD TEKSTIIL (terved ja puhtad riided, mida saab uuesti kasutada) | Kaubanduskeskused, Kunda linnas taaskasutuskauplus „Teine võimalus", Kasemäe tn 13, Kunda |
|
| TEKSTIILIJÄÄTMED (kasutuskõlbmatud, mida ei saa uuesti kasutada) | Kunda jäätmejaam |
|
| TEKSTIILIJÄÄTMED (kasutuskõlbmatud, mida ei saa uuesti kasutada ning mis on määrdunud, hallitanud või koitanud, lisaks aluspesu) | Pane segaolmejäätmete konteinerisse | Sobivad tekstiilid, mis on:
|
| TEKSTIILIJÄÄTMED (kasutuskõlbmatud, mida ei saa uuesti kasutada ja mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid) | Vii jäätmejaama ohtlike jäätmete konteinerisse | Sobivad tekstiilid, mis on:
|
| TÖÖSTUSES TEKKINUD TEKSTIILIJÄÄTMED (nt tootmisjäägid) | Võta ühendust jäätmekäitlejaga, kellega vastav leping sõlmida | Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmeid segaolmejäätmetesse panna ei tohi! |
Miks on tarvis tekstiili eraldi koguda ja mis sellest edasi saab?
Selle asemel, et tekstiilijäätmed satuksid prügimäele või põletusse, saab osa neist uuesti kanda, ümber töödelda ning valmistada uusi tooteid. Nii hoiame kokku loodusressursse ja vähendame jäätmeteket. Eestis on ka varsti tekkimas tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus (Eesti teeb maailmas revolutsiooni: kõik tekstiilijäätmed lähevad peagi taaskasutusse - EIS), seega liigume sammhaaval selles suunas, et tekstiilijäätmetest sünniks uut väärtust.
Euroopa Liidul on ka plaan kehtestada tekstiilidele tootjavastutus. Selle peamine eesmärk on panna tootjad vastutama tekstiilitoodete kogu olelusringi eest, mis hõlmab ka kasutatud tekstiilide nõuetekohast käitlemist. Seejuures peavad tootjad edaspidi rahastama tootjavastutuse alla kuuluvate tekstiilitoodete kogumist, korduskasutust, ümbertöötlemist ja kõrvaldamist. Hetkel toimuvad EL tasandil läbirääkimised ning loodetavasti jõutakse tulemuseni selle aasta esimeses pooles. Siis selgub ka tootjavastutuse rakendamise tähtaeg.
« Tagasi
Riigiinfo telefonilt 1247 saab küsida nõu, kuidas tagada lähedaste valmisolek kriisideks
Seni on saanud kriisivalmiduse infot veebilehelt olevalmis.ee, kuid alates 24. märtsist saab küsida kriisivalmidusest ja -varudest, ohuteavitusest, varjumisest ning ulatuslikust evakuatsioonist ka riigiinfo telefonilt 1247.
Riik on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud elanikkonna teadlikkuse ja oskuste arendamisega, et inimesed suudaksid kriisiolukordades paremini toime tulla. Järgmise olulise sammuna hakkab Häirekeskuse hallatav riigiinfo telefon 1247 jagama teavet kriisivalmiduse ja -varude, ohuteavituse, varjumise ning ulatusliku evakuatsiooni kohta.
„Turvalisus algab meist endist – meie teadlikkusest, valmisolekust ja tegutsemisoskustest. Riik saab pakkuda juhiseid ja tuge, kuid iga inimese panus oma kodu ja lähedaste kaitsmisel on hindamatu. Mida paremini me ise oleme kriisideks valmistunud, seda tugevam on kogu ühiskond. Riigiinfo telefon 1247 ja olevalmis.ee aitavad leida vastuseid, kuidas iseenda, oma pere, kogukonna kriisivalmidust luua," sõnas Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim.
Häirekeskuse teenuste juht Karmen Oks tõdes, et viimastel aastatel on riigiinfo telefoni roll märkimisväärselt kasvanud. „Kui alustasime nelja partneriga, siis tänaseks on koostööpartnerite arv kahekordistunud ning teenus on kasvanud koos ühiskonna vajadustega. Kriisi ajal vastame kriisiinfoteenuse kõnedele ja jagame vajadusel ka kannatanuinfot, nüüd lisandub sellele kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse info jagamine. See on loogiline ja otstarbekas samm – kui ühes asutuses on välja töötatud toimiv ja usaldusväärne teenus, siis seda tuleb maksimaalselt kasutada."
"Päästeameti ülesanne on anda kõikidele Eesti inimestele vajalikud teadmised ja oskused, et tulla kriisides võimalikult hästi ja iseseisvalt toime. Elame kriiside ajastul ja peame olema valmis erinevate ootamatustega toime tulema. Ukraina võitlusest Venemaa agressiooni vastu oleme õppinud, et ühiskond on võimeline toimima ka väga tõsises kriisis, kui inimesed on selleks valmistunud. Elanikkonnakaitse algab teadlikkusest ja valmisolekust," ütles Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing.
Riigiinfo telefon 1247 on kättesaadav ööpäevaringselt eesti, vene ja inglise keeles. 1247 vahendab teavet riigiteede (Transpordiamet), keskkonna (Keskkonnaamet), politsei teenuste ja maismaapiiri ületamise (Politsei- ja Piirivalveamet), liiklusõnnetuste vormistamise (Eesti Liikluskindlustuse Fond) ning Päästeameti teenuste ja kriisivalmiduse (Päästeamet) teemadel. Valimiste eel, ajal ja järel saab 1247-lt infot valimiste kohta.
Lisainfo:
Häirekeskus – Gerttu Blank (paringud@112.ee, tel 5422 0726, www.häirekeskus.ee)
Päästeamet – Darja Denissova (darja.denissova@paasteamet.ee, tel 5857 5020 , www.rescue.ee ja www.olevalmis.ee)
Siseministeerium – Kristina Kukk (kristina.kukk@siseministeerium.ee, tel 5554 4021, www.siseministeerium.ee)