2023. aasta alguses laiendatud Aru-Lõuna alal alanud kriitiliste toormete uuringute raames on Eesti Geoloogiateenistusel lähikuudel plaanis Aru-Lõuna lubjakivikarjääri põhjaserval puurimised ja katseproovide võtmised.

 

Uued katseproovid on vajalikud uuringute raames läbiviidavaks teadus-ja arendustegevuseks, mis vajab fosforiiti ja teisi kriitilisi toormeid rohkem, kui Eesti Geoloogiateenistuse Arbavere uurimiskeskuse hoidlates leidub. Samuti on teadus-ja arendustegevuse jaoks oluline, et kogutava katseproovi keemiline koostis oleks võimalikult sarnane Aru-Lõuna uuringualal leiduvale fosforiidile.

 

Puurimised plaanime läbi viia Aru-Lõuna lubjakivikarjääri põhjaserval (joonis 1). Esmalt on meil kavas puurimine ainult idapoolsel alal. Kui aga selguvad mingid tõrked või asjaolud, et seal ei ole esindusliku katseproovi kogumine võimalik, kaalume puurimise ümberkolimist teisele alale. Puurimise asukohad on valitud lähtuvalt seni teadaolevast fosforiidikihi paksusest ja keemilisest koostisest, kuid samuti võtsime arvesse, et nende vahetus läheduses ei oleks elanikke ega kaitstavaid loodusväärtusi.

 

Kuidas täpsemalt katseproove võetakse? Kõigepealt on kavas puurida kolm väiksemat puurauku südamikuga, et täpselt määratleda millises sügavusvahemikus fosforiit esineb. Samuti teeme kolm puurauku hüdrogeoloogilisteks mõõtmisteks. Paar nädalat hiljem rajame kava kohaselt seitse 1,2 meetrise diameetriga puurauku, millest kogume fosforiidi ja teiste kriitiliste toormete proove kogumahus ligi 30 tonni (ca 2-3 veoauto koormat proove).

 

Pärast proovi kogumist puuraugud suletakse, arvestades kõiki seaduses toodud tingimusi. Eemaldatud fosforiidi asemele pannakse liiv, seejärel pannakse puurauku savi ja betoon, millega eraldatakse erinevad veekihid üksteisest ning seejärel pannakse tagasi kõik ülemised kivimid.

 

Puurimistööde lõppemisel ala korrastatakse ja maapind tasandatakse, kogutud proovid viime me Arbavere oma uurimiskeskusesse. Alles jäävad hüdrogeoloogiliseks seireks plaanitud puuraugud, mis suletakse hiljemalt üldgeoloogilise uurimisloa kehtivuse lõppedes viie aasta pärast. See on vajalik, kuna meie uuringutes on väga oluline roll ka veeressursside seirel ja analüüsil. Me oleme juba alustanud vee seirega Toolse jõel ja Kunda jõe alamjooksul, samuti on mitmetesse piirkonna kaevudesse paigutatud automaatsed veeseireandurid. Need andmed on vajalikud, et täpsustada põhjavee mudelit ning paremini mõista põhja- ja pinnavee omavahelisi seoseid.

 

Südamike puurimine algab kava kohaselt septembri lõpus ning suure diameetriga puurimine algab oktoobri teises pooles, kui väiksemad augud on valmis. Töid teostatakse ainult tööpäevadel kell 8:00-20:00. Puurimise kestvus kokku on umbes kaks kuud, millele järgnevad korrastustööd ja aruandlus. Proovide kogumiseks on meil üldgeoloogilise uurimistöö luba ja tööde teostamiseks on sõlmisel lepingu Eesti oma valdkonna juhtiva ettevõttega, OÜ Inseneribüroo Steiger.

 

Taust

 

Eesti Geoloogiateenistuse üheks tegevussuunaks on uurida Eesti maapõues leiduvaid kriitilisi toormeid ehk siis selliseid maavarasid, ilma milleta tänapäeva majandus ei saaks toimida. Eesti maapõues leidub kriitilistest toormetest arvestatavas koguses fosforiiti, kergeid ja raskeid haruldasi muldmetalle, vanaadiumit ja magneesiumit. 2022. aasta sügisel toetas valitsuse juures tegutsev Teadus-Arendusnõukogu meie ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi taotlust viia läbi fosforiidi ja metallidega seotud uuringuid ja arendustöid kolme aasta jooksul, aastatel 2023-25. 

Tehtud analüüside tulemusel otsustasime me minna uuringutega detailsemaks Kunda lähedal laiendatud Aru-Lõuna alal, mis suures osas kattub olemasoleva Aru-Lõuna lubjakivikarjääri ja sellest põhja pool asuva endise lubjakivi kaevandamise alaga. 2025. aasta lõpuni vältava uuringuprojekti üks peamisi eesmärke on uuringualal fosforiidi väärindamiseks majanduslikult efektiivse ja keskkonnasäästliku lahenduse leidmine.