Eesti Geoloogiateenistuse üheks tegevussuunaks on uurida Eesti maapõues leiduvaid kriitilisi toormeid ehk siis selliseid maavarasid, ilma milleta tänapäeva majandus ei saaks toimida. Eesti maapõues leidub kriitilistest toormetest arvestatavas koguses fosforiiti, kergeid ja raskeid haruldasi muldmetalle, vanaadiumit ja magneesiumit. 2022. aasta sügisel toetas valitsuse juures tegutsev Teadus-Arendusnõukogu (TAN) meie ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi taotlust viia läbi fosforiidi ja metallidega seotud uuringuid ja arendustöid kolme aasta jooksul, 2023-25. Eelmise aasta märtsis korraldasime koostöös Eesti Teadusagentuuri ja ülikoolidega Sõmerus avaliku infoseminari, kus tutvustasime seni tehtud uuringute tulemusi ja edasisi tegevusplaane.

Tehtud analüüside tulemusel otsustasime me minna uuringutega detailsemaks Kunda lähedal laiendatud Aru-Lõuna alal (joonis 1), mis suures osas kattub olemasoleva Aru-Lõuna lubjakivikarjääri ja sellest põhja pool asuva endise lubjakivi kaevandamise alaga. Järgmise, kolm aastat vältava, uuringuprojekti  üks peamisi eesmärke on uuringualal fosforiidi väärindamiseks majanduslikult efektiivse ja keskkonnasäästliku lahenduse leidmine.

Uuringutes on väga oluline roll ka veeressursside seirel ja analüüsil. Me oleme juba alustanud vee seirega Toolse jõel ja Kunda jõe alamjooksul, samuti on mitmetesse kaevudesse paigutatud automaatsed veeseireandurid. Need andmed on vajalikud, et täpsustada põhjavee mudelit ning paremini mõista põhja- ja pinnavee omavahelisi seoseid.

Uuringu ühe osana plaanime tellida tehnoloogilise katse, mis vajab aga fosforiiti rohkem, kui meie Arbavere uurimiskeskuse hoidlates leidub. Samuti on uuringu jaoks oluline, et kogutava proovi keemiline koostis oleks võimalikult sarnane Aru-Lõuna uuringualal leiduvale fosforiidile. Fosforiidiproovi plaanime me koguda rajades suure diameetriga puurauke. Selline tehnoloogia on enamasti kasutusel ehituses, kuid see sobib hästi ka meie uuringu eesmärkidega. Proovide kogumiseks taotleme me Keskkonnaametist üldgeoloogilise uurimistöö loa, puurimised soovime läbi viia Aru-Lõuna lubjakivikarjääri põhjaserval kahel kokku alla 10 ha suurusel alal. Puurimise asukohad said valitud lähtuvalt seni teadaolevast fosforiidikihi paksusest ja keemilisest koostisest, kuid samuti võtsime arvesse, et nende vahetus läheduses ei oleks elanikke ega kaitstavaid loodusväärtusi.

Kuidas täpsemalt proove võetakse? Kõigepealt puurime kuni 5 väiksemat puurauku südamikuga, et täpselt määratleda millises sügavusvahemikus fosforiit esineb, lisaks kuni 4 puurauku hüdrogeoloogilisteks mõõtmisteks. Suure diameetriga puurauke tuleb kuni 15 ning me plaanime need rajada võimalikult üksteise lähedale. Puuraukude diameeter ei ole täpselt teada, kuid see jääb vahemikku 0,8-1,5 meetrit. Pärast proovi kogumist puuraugud suletakse, arvestades kõiki seaduses toodud tingimusi. Eemaldatud fosforiidi asemele pannakse liiv, seejärel pannakse puurauku savi, millega eraldatakse erinevad veekihid üksteisest ning seejärel pannakse tagasi kõik ülemised kivimid.

Pärast puurimistöid ala korrastatakse ja maapind tasandatakse, kogutud proovid viime me Arbavere uurimiskeskusesse. Alles jäävad hüdrogeoloogiliseks seireks plaanitud puuraugud, mis suletakse hiljemalt loa kehtivuse lõppedes viie aasta pärast. Meie praeguste plaanide kohaselt leiab puurimine aset käesoleva aasta hilissuvel või sügisel.