Vabatahtlikkusega panustatakse oma aega, energiat või oskusi, mis küll ei too rahalist või materiaalset kasu, kuid annab vastu uusi oskusi, teadmisi ning kogemusi. Kõik kolm on ka tööturul hinnatud ja vajalikud.

Kes on vabatahtlik päästja?

Vabatahtlik päästja on Päästeametile professionaalne abiline päästesündmustel ja ennetustööl. Oma kogukonnas on ta päästevaldkonda tundev inimene, kes pakub oma perele, naabrile ja kogukonnale turvatunnet, oskab vajadusel kiirelt abi anda.

Vabatahtlikuks päästjaks saamiseks peab

• olema vähemalt 18-aastane,
• läbima vabatahtliku päästja esimese astme koolituse (teooria veebis, praktika kutselises päästekomandos) ja omama vastavat tunnistust,
• omama kehtivat mootorsõidukijuhi tervisetõendit,
• olema aus, kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suutma töötada pingeolukorras, oskama teha meeskonnatööd.

Vabatahtlik päästja saab peale päästetööl osalemise käia ka ühisvalves kutselises päästekomandos, teha ennetustööd nagu kodunõustamised, üritustel osalemine ja tegeleda elanikkonnakaitsega.

Mitmekesised ülesanded vastavalt enda võimalustele

Kadrina Vabatahtliku Pääste juht Raido Nagel toob välja, et üks toredamaid aspekte vabatahtlikuks päästjaks olemisel on ülesannete mitmekesisus. „Saad tegutseda mitmes erinevas valdkonnas ja ise valida, kuhu käed külge panna ja mille tegemist proovida. Mõnele hakkab päästetöö nii meeldima ja läbib ka suitsusukeldumise koolituse, et olla päästesündmusel kutseliste päästjatega samal tasemel. C- kategooria juhiloa olemasolu korral on võimalus läbida alarmsõidukijuhi koolitus. Mõni jääb ainult ennetustööd tegema," rääkis Nagel.

Vabatahtlike päästjate seas on toimekad inimesed väga erinevatelt elualadelt, ka suurte kogemustega kutselised päästjad. Vabatahtlikud päästjad räägivad, et seltskond on see, mis neid ikka vabatahtlikena kinni hoiab. Kutseliste ja vabatahtlike päästjate vahel on justkui loomulikult hea klapp, mis teeb igasuguse töö tegemise meeldivaks.

Vabatahtlik saab ise valida, mitu tundi ta oma aastast, kuust või nädalast vabatahtliku päästja tööks annab ja millal. „Mõni vabatahtlik päästja käib regulaarselt valves, teine tuleb appi siis, kui teda väga vaja on või lööb kaasa korra aastas. Me väärtustame igat vabatahtlikku, kes oma aega annab," märgib Nagel.

Kellega liituda?

Lääne-Virumaal on kokku 9 vabatahtlikku komandot Kadrinas, Tamsalus, Aasukaldal, Tudus, Rannus, Roelas, Simunal, Vajangul,  ja Võsul, kellega saab liituda. Huvi korral saab tegutseda iseseisvalt ilma üksuseta päästepiirkonna alt. Muidugi on olemas võimalus tegutseda ka vabatahtlike reservpäästerühma ridades.

Kui tunned, et vabatahtlikuks päästjaks olemine võiks olla sinu missioon, siis saad alati pöörduda Ida päästekeskuse vabatahtlike päästjate koordinaatori poole. Kontaktid ja ka muu vabatahtliku päästet puudutava info leiab Päästeameti kodulehelt https://www.rescue.ee/et/juhend/vabatahtlikud

FOTOD:

1. Vabatahtlikud päästjad tegemas kodunõustamist (Autor: Päästeamet)
2. Vabatahtlik päästja elumaja põlengu kustutustöödel (Autor: Päästeamet)

Vabatahtlik päästja - Kevini lugu

Kadrina Vabatahtliku Pääste päästja Kevin Volter liitus komandoga 2017. aastal. Tema tegevust on märgatud aasta vabatahtliku tunnustusega 2018. aastal ja päästeteenistuse medaliga 2023. aastal.

„Vabatahtlikuks hakkamine oli ilmselt loogiline jätk, kuna kiirabitöötajana puutusid ikka päästega kokku. Kadrinas oli väga asjalik kodulähedane komando, tundus ainuõige asi ametlikuks teha. Esimese astme teooria sai kiirelt paari õhtuga internetis läbitud, millele järgnes praktika Rakvere komandos. Läks vist maksimum nädal, kui juba olingi ametlikult päästja. Kodukoha turvalisuse eest seismine on asi, mis kõnetab. Lisaks ka oma adrenaliinivajaduse rahuldamine," räägib Kevin.

Ta ise panustab vabatahtlikkusse oma meditsiinialaste teadmistega ja on rahul, et saab juurde õppida hüdrolõikuri kasutamisest suitsusukeldumiseni. Kevinile on meelde jäänud sündmus, kus ta mõistis, et reaalselt võib tema kätes olla kellegi elu. Ennetustööna meenub talle enda algatus, millega 2 aasta peale on viidud talvel loomade varjupaigale ligi 150 kg toitu. „Vabatahtlikuna tegutsemine annab palju võimalusi kõrvaltegevusteks ning komando tugi nende läbiviimisel on ääretult oluline," rõhutab Kevin.

PILT: Kevin Volter maastikusõidu õppusel