Jääle minek on keelatud
18.st märtsist on keelatud siseveekogude jääle minek kõikjal Eestis. Keelu eesmärk on ennetada õnnetusi ja säästa inimelusid. „Kevadised sulailmad on muutnud jää väga hapraks ja sellel...
Avanes hajaasustuse programm maapiirkondades elavate perede toetamiseks
Tänavu toetab keskvalitsus hajaasustuse programmi 1,8 miljoni euroga, vähemalt sama palju raha eraldavad toetusteks veel kohalikud omavalitsused oma eelarvetest. Hajaasustuse programmi toel on...
Statistikablogi: Naised meesteta pole midagi, mehed naisteta pole sedagi
„Ainus nö „naisteküla" Eestis oli Villa küla Rõuge vallas, kus elas seitse naist ja mitte ühtegi meest. Selliseid asulaid, kus naiste osatähtsus jäi vahemikku 80-86% oli lisaks veel seitse. …...
Viru-Nigula vallavalitsus korraldab avaliku arutelu
Kolmapäeval, 13. märtsil kell 17.30-18.30 toimub Viru-Nigula rahvamajas (Kunda tee 8, Viru-Nigula alevik) VIRU-NIGULA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADE JA ÜLDPLANEERINGU...
Avatud on kohaliku omaalgatuse programmi maakondlik toetusvoor
Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja...
Avatud on kogukondliku turvalisuse maakondlik toetusvoor
Kogukondliku turvalisuse maakondliku toetusvooru eesmärk on aidata kaasa ühiskonna kujunemisele, kus inimesed tunnevad end vabalt ja turvaliselt ning kogukonnad on turvalise elukeskkonna...
Toimuvad Maailmamuutjad.ee TASUTA töötoad
Osale Maailmamuutjad.ee TASUTA töötoas ja ava selle abil oma potentsiaal! • Usud, et igaühel meist tasub püüelda endas peituva potentsiaali täieliku avamise poole? • Oled üks nendest,...
PRIAs algab loomatoetuste taotlemine
PRIAs algab loomatoetuste taotlemine Loomakasvatuse üleminekutoetuse ja piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi on tänavu võimalik PRIAle esitada 2.-21. märtsini. Ka...
Valimisringkondade elanike statistiline portree
Statistikaamet koostas 2019. aasta Riigikogu valimistega seoses interaktiivse ülevaate Eesti valimisringkondade elanikest. Nii saab igaüks vaadata, kui palju on tema valimisringkonnas inimesi,...
Eesti Vabariigi 101. sünnipäevale pühendatud vastuvõtt Kunda Klubis
Viru-Nigula Vallavolikogu esimees Riho Kutsar ja vallavanem Einar Vallbaum tänavad kõiki vastuvõtul osalenuid. Pilte meeldejäävast sündmusest leiab SIIT
Viru-Nigula valla supluskoha suplusvee kvaliteedist 2018. aastal
Terviseamet hindas Kunda ranna suplusvee kvaliteeti viimase nelja aasta jooksul kogutud vee proovide põhjal. Lähtudes proovide tulemustest kvalifitseeris Terviseamet Kunda supluskoha 2018....
Viru-Nigula vald otsib sotsiaalvaldkonda tugiisikut ja isikliku abistajat puudega inimestele.
Viru-Nigula vald otsib sotsiaalvaldkonda tugiisikut ja isikliku abistajat puudega inimestele.
Pealinnast Piirilinna
Turismialase koostööprojekti Pealinnast Piirilinna osalejad on oodatud info- ja koolituspäevadele.
SA Erametsakeskus teade
Esmaspäevani saab erinevateks metsatöödeks toetust küsida Kuni 25. veebruarini saab Erametsakeskusest küsida toetust erinevate metsatööde tegemiseks. Kokku on toetuseelarves...
Kuidas kaitsta ennast ning oma lapsi ja lähedasi küberkurjategijate eest
Neljapäeva õhtul TÜ Narva Kolledžis toimuval aruteluõhtul arutlevad eksperdid selle üle, kuidas saaksid inimesed end internetis paremini kaitsta. Internet mängib meie igapäevaelus olulist...
Puudega inimese tasuta hambaravi eelduseks on kindlad kriteeriumid
Alates 2019. aastast laiendas haigekassa tasuta hambaravi võimalusi sügava füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Nende inimeste hambaravi...
Õiglase kaubanduse sõbra märgis
Õiglase kaubanduse sõbra märgis on suunatud organisatsioonidele, kes oma töös ja tegemistes tõstavad esile õiglast kaubandust, kasutavad vastavaid sertifitseeritud tooteid, on teerajajad ja...
MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing kuulutab välja 2019. aasta I taotlusvooru
MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing kuulutab välja 2019. aasta I taotlusvooru Projektitoetuse taotlusi võetakse vastu järgmistes tegevussuundades: 1. Kalapüügi- või...
Puudega laste tugiteenuseid on osutatud 16 miljoni euro eest
Alates 2015. aastast on Euroopa Sotsiaalfondi raske ja sügava puudega laste tugiteenuste projekti kaudu puudega laste tugiteenuseid osutatud 16 147 000 euro eest. Teenuseid on...
Kõige sagedamini võetakse väikelaenu kodu remondiks või sisustamiseks
Kuigi võrreldes Leeduga on Eesti keskmise tarbimislaenu võtja sissetulek 40% suurem, on Leedus keskmine võetav laenusumma Balti riikide kõrgeim. Eestis ja Lätis võetakse väikelaenu keskmiselt kaheks aastaks, Leedus kolmeks aastaks.
Swedbanki väikefinantseerimise valdkonnajuhi Triin Jalakase sõnul on tarbimislaenude võtmine olnud Eestis ja Lätis viimastel aastatel stabiilne. Leedus on aga toimunud märkimisväärne kasv. „Keskmine tarbimislaenu võtja Eestis on 42-aastane linnaelanik, kes laenab 2000 eurot kaheks aastaks. Balti riikides on keskmine tarbimislaenu summa madalaim Lätis (1700 eurot) ja kõrgeim Leedus (2100 eurot), mis tähendab, et võrreldes Lätiga laenatakse Leedus ca 25% suuremaid summasid," ütles Jalakas ning lisas, et laenamise kiire kasv Leedus on seotud kiire majanduskasvuga ja tugeva tarbija kindlustundega. „Samas kui võrrelda inimeste sissetulekuid, siis Eestis on tarbimislaenu võtja keskmine sissetulek tunduvalt kõrgem kui Lätis ja Leedus – Eestis 1125, Lätis ca 900 ja Leedus ligi 750 eurot."
Kõikides Balti riikides kasvab tarbimislaenu võtmine kevadeti võrreldes talvekuudega ligi 25% ning laenamise eesmärgid on riigiti sarnased. „Kõige sagedamini võetakse väikelaenu kodu remondiks või sisustamiseks, kodu- või aiatehnikatehnika ostmiseks ja ka autokulude katmiseks, näiteks uute rehvide soetamiseks," sõnas Jalakas.
Eestis ja Lätis võetakse väikelaenu keskmiselt kaheks aastaks ja Leedus kolmeks aastaks. „Samas tagastavad meie lõunanaabrid laenu sagedamini ennetähtaegselt. Lätis on üle 70% ja Leedus pea 85% lepingumuudatustest seotud laenu ennetähtaegse tagastamisega, Eestis on see vaid ligi 30%."
Inimesed hindavad paindlikke digilahendusi ja kasutavad neid üha aktiivsemalt. „Eestis on 97% väikelaenulepingutest sõlmitud interneti- või mobiilipangas. Kliendid saavad oma laenulepingut mugavalt hallata ning teha vajadusel muudatusi otse internetipangas, näiteks muuta maksekuupäeva või vahetada teeninduskontot. Lisaks saab alates märtsikuu lõpust internetipanga iseteeninduses tagastada väikelaenu jääki ennetähtaegselt või teha osalisi tagasimakseid teenustasuta," selgitas Jalakas.