13.–26. maini toimub taas romusõidukite kokkukogumise kampaania. Kahe nädala jooksul saab oma vanale ja seisma jäänud sõidukile tellida tasuta äraveo. Selleks tuleb võtta ühendust Autolammutuste Liiduga või Kuusakoski AS-iga.  

Eesti liiklusregistris on ligi 192 000 peatatud registrikandega mootorsõiduki. Registrikanne peatub, kui kahe aasta jooksul ei ole sõidukiga läbitud tehnoülevaatust ega sõlmitud liikluskindlustuse lepingut. Igal aastal lisandub nimistusse ligikaudu 7000–9000 sõidukit.

Omanike teadmatuse tõttu jäetakse sõiduk sageli lagunema, lammutatakse ise või müüakse ebaseaduslikule lammutajatele. Tuleb meeles pidada, et romusõidukid on ohtlikud jäätmed ja need ei tohiks kindlasti jääda niisama hoovi peale või loodusesse aastateks lagunema. Sõiduki omaalgatuslik lammutamine ei ole lubatud, kuid juhul, kui inimene on seda teinud, saab selle siiski jäätmekäitlejale üle anda. 

On aeg hoovides seivad autoromud ära anda! Kui muidu peab omanik romusõiduki jäätmekäitlejale ise ära viima või organiseerima transpordi ja tasuma romusõiduki äraveo eest, siis kampaania raames tuleb jäätmekäitleja sõidukile tasuta järele, olenemata sellest, kui kaugel sõiduk asub või kui halvas seisukorras see on.

Romukampaania raames äraveetavate romusõidukite eest raha ei maksta. Kampaania eesmärk on koguda kokku pikalt seisnud sõidukid, mis enam kasutust ei leia ning vähendada seeläbi ohtu keskkonnale. Kampaania on mõeldud neile, kellel ei ole võimalik ise oma romusõidukit vastavasse kogumispunkti viia.

Tellides jäätmekäitlejat on oluline teada:

• Kui äraveo tellijaks on sõiduki omanik, siis on vaja esitada jäätmekäitlejale kehtiv registreerimistunnistus. Kui selgub, et sõiduki dokumendid on kaduma läinud, tuleb võtta ühendust Transpordiametiga ning amet edastab vajalikud tõendid.
• Kui romu äraveo tellija ei ole sõiduki omanik ja sõiduk on tuvastatav (olemas registreerimisnumber või VIN-kood), siis tuleb täita taotlus ning esitada see koos fotodega sõidukist Transpordiametile. Seejärel saab amet võtta ühendust sõiduki omanikuga ning kui omanik annab loa äraveoks, saab seda teha. Kui omanik siiski nõus ei ole, siis äravedu teha ei saa.

Anna oma romusõiduki osadele uus elu!

Sõidukite tootmine on üks ressursimahukamaid tööstusharusid ning sellel on suur keskkonnajalajälg. 

On oluline, et kasutuskõlbmatud sõidukid jõuaksid jäätmekäitlejateni, kes suudavad romusõidukite varuosad suunata korduskasutusse ning tagada neist pärit materjalide kvaliteetset ringlussevõttu.

Keskkonnaluba omav jäätmekäitleja suudab töödelda romusõidukeid keskkonnahoidlikul viisil, eelistades võimalusel varuosade korduskasutamist ning seejärel materjalide ringlussevõttu.  Romusõidukite kasutuskõlblikud osad suunatakse korduskasutusse (uksed, peeglid, tuled jms)  ning ringlusse võetav materjal (nt metall, klaas, plast jms) suunatakse teiseseks toormeks, nt uue sõiduki tootmisesse.

Ära lammuta oma romusõidukit ise

Romusõiduk on vana auto, mida enam ei kasutata ja peetakse prügiks. See tähendab, et omanik on  auto maha kandnud, plaanib seda teha või peab selle seaduse järgi maha kandma, sest sõiduk pole enam kasutuskõlblik.

Romusõiduk võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Keskkonnarisk kasvab sõiduki vanuse, õnnetuste või muude asjaolude tõttu, mille tagajärjel ei saa tagada sõiduki ohutut seisundit. Maha voolanud või kallatud mootoriõli seab ohtu pinna- ja põhjavee, lisaks võib see vale käitluse korral kergesti süttida. Nõuetele mittevastavas õhukonditsioneeris oleva gaasi käitlemine võib põhjustada ohtu nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele.

Inimene ise ei tohi oma autot lammutada, kuid kui seda on juba tehtud, saab selle siiski jäätmekäitlejale anda. Jäätmekäitleja peab võtma vastu ka osaliselt lammutatud sõiduki. Romukampaania raames selliste sõidukite eest tasu maksma ei pea.

Ära anna oma vana autot ebaseaduslikule lammutajale

Veendu alati, et annad oma vana sõiduki keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Internetis või ajalehtedes kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid kokkuostev remonditöökoda või puksiirteenust pakkuv eraisik või ettevõtja üldiselt keskkonnakaitseluba ei oma. Illegaalne romusõiduki käitleja ei väljasta ametlikku lammutustõendit ega registreeri end sõiduki uue omanikuna liiklusregistris. Nii jääb heas usus müüdud või ära antud sõiduk vana omaniku nimele. Kui omanik jääb liiklusregistris muutmata, võivad tekkida ebamugavad vastutusega seotud olukorrad.

Illegaalne romusõidukite lammutaja ei käitle jäätmeid vastavalt nõuetele, nt vanaõli ja plastdetailid, tekstiil jms võidakse põletada lõkkes ja tihtipeale lammutatakse sõidukeid maapinnal, mis ei vedeliku kindel.

Igal aastal tuvastatakse mitmeid asjaomase keskkonnaloata tegutsevaid romusõidukite töötlemiskohti, kus on või võib tekkida oluline keskkonnahäiring. Illegaalsed romusõidukite käitluskohad tekitavad lisatööd päästjatele ning põhjustavad ohtu keskkonnale (õhk, vesi) ja inimese tervisele.

Transpordiameti koduleheküljel https://transpordiamet.ee/soiduki-lammutamine on kirjas jäätmekäitlejad, kes saavad lammutada sõiduki ja selle liiklusregistrist kustutada.  (Küsimuste või kahtluste korral saab helistada ka Transpordiameti või Keskkonnaameti infotelefonile).

Kui seisev romu pole sinu oma, on võimalus seegi ära anda!

Kui seisev auto on identifitseeritav, st et säilinud on registreerimisnumber või leitav on VIN-kood, saab Transpordiamet taotluse alusel võtta ühendust sõiduki omanikuga.

Selleks tuleb saata Transpordiametile taotlus koos sõiduki piltidega. Seejärel võtab Transpordiamet  ühendust omanikuga ning kui omanik on nõus tegema volikirja taotluse esitajale, saabki selle jäätmekäitlejale ära anda.

Taotlus tuleb saata digiallkirjastatult, aadressile info@transpordiamet.ee.

Taotlus: https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#soidukid-maismaa