« Tagasi

Perearst Maire Suurkivi: Veenduge enne suve, et lapsed on vaktsineeritud

Terviseameti hinnangul on tõenäosus ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ja uute puhangute tekkeks suur. Lääne-Virumaal on väikelaste vaktsineerimisega hõlmatus Eesti keskmisel tasemel, kuid haiguspuhangute ennetamiseks vajaliku protsendini on veel minna.  Eksperdid tuletavad meelde, et enne suvevaheaja algust tuleb laste vaktsineerimise seis üle vaadata. 
 
„Suvi on reisimise ja koos olemise aeg, aga sellega kasvab ka oht, et mõni nakkushaigus jõuab Eestisse. Laste vaktsineerimine on üks kindlamaid viise, kuidas neid kaitsta raskete haiguste eest. Vaktsiinid aitavad hoida lapse tervist, kaitsta kogu peret ning toetavad ka seda, et haigused ei leviks meie kogukonnas," ütles perearst dr Maire Suurkivi. „Mida rohkem on lapsi õigel ajal vaktsineeritud, seda turvalisem on kõigil."
 
Tervisekassa ja Terviseamet soovitavad koos oma pereõe või perearstiga lapse vaktsineerimise seis üle vaadata ja teha vajalikud vaktsineerimised kindlasti veel enne suve.
 
„Meil on sel aastal olnud juba viis Eestisse sissetoodud leetrite juhtumit, ühel nakatunul oli nakkusohtlikul perioodil koguni 40 lähikontakti. Tänu tervishoiutöötajate ja Terviseameti epidemioloogide kiirele tegutsemisele pole suuremat puhangut tekkinud, kuid oht selleks on väga suur," ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber
 
„Leetritesse haigestumine on Euroopas viimase aastaga kümme korda kasvanud. Läkaköha juhtumite arv on Eestis hüppeliselt tõusnud. Samuti oli alles sügisel Lätis juhtum, kus perekord haigestus difteeriasse ja 4-aastane laps suri. Hiljuti teatas difteeria puhangust ka Saksamaa," lisas Sõber.
 
Reisile minnes on esmatähtis veenduda, et lastel on õigeaegselt tehtud kõik immuniseerimiskava vaktsiinid. Samuti tasub perearsti või nakkushaiguste arstiga nõu pidada, milliste haiguste vastu peaks täiendavalt vaktsineerima konkreetset reisisihtpunkti silmas pidades.
 
Kevad on paljude laste jaoks lasteaia lõpetamise aeg. Lapsevanemad, kelle lapsed sügisel kooli lähevad, peavad veenduma, et kõik koolieelsed vaktsineerimised on õigeaegselt tehtud. Terviseameti statistika näitab, et Eestis on enam kui kolmandikul 7-aastastest lastest kooli alguseks vajalikud revaktsineerimised tegemata. Lapse koolieelne vaktsineerimiskalender.
 
Lääne-Virumaal on Terviseameti andmetel 2024. aasta seisuga difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu vaktsineeritud 2-aastastest lastest 83% ning leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 82% 2-aastastest lastest. 3-aastastest lastest on vaktsineeritud 80%. 7-aastastest lastest on vaktsineeritud 62% ja 8-aastastest 80%, Eestis keskmiselt 63% ja 78%. 
 
14-aastastest lastest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu revaktsineeritud 76% ja 16-aastastest on difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu korduvvaktsineeritud 70%. , mida on võrreldes 2023. aastaga 6% võrra vähem.  Lääne-Virumaal on laste hõlmatus vaktsineerimisega sarnane Eesti keskmisele, kuid jääb oluliselt alla WHO soovituslikule tasemele. WHO soovitusel peaks haiguspuhangute ennetamiseks olema vaktsineeritud vähemalt 95% inimestest.
 
Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimine, et ennetada ja tõkestada ohtlike nakkushaiguste levikut. Selleks hangib Tervisekassa kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. 
 
Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh 6 kuu kuni 7-aastastele lastele. Rohkem infot: vaktsineeri.ee
 
 
Lisainfo:
Evelin Kruusalu
Tervisekassa
tel 5624 2708

« Tagasi

Kaitseväe õppus Pikne

Teavitame Teid, et 29. ja 30.septembril korraldab Kaitsevägi õppuse Pikne raames Rutjal helikopteritelt meresihtmärkide laskmised.
 
Harjutus hõlmab maa-ala Rutja ümbruses ja harjutuse piirkonda julgestavad kaitseväelased, kes tagavad, et ohualas ei viibiks kõrvalisi isikuid ja veesõidukeid. Ohuala ümbrus on märgistatud vastavate viitadega, piirkonnas võib kohata kaitseväelaseid ja kaitseväe
 sõidukeid.
 
Laskmised algavad mõlemal päeval hommikul kell 9 ja kestavad terve päeva. Laskmiste ajal toimuvad piirkonnas helikopterite madallennud ja piirkonnas võib olla tavapärasest rohkem müra. Sellega seoses palub kaitseväegi kohalike elanike mõistvat suhtumist harjutusse
 ja seda julgestavatesse kaitseväelastesse.
 
Õppusest Pikne võtavad osa nii maaväe, õhuväe kui mereväe üksused, kaasatud on mitmed Kaitseliidu ja kaitseväe üksused ning nii Eestis teeniva NATO mitmerahvuselise lahingugrupi kui  õppuste ajaks siia lähetatud liitlased.
 
Kaks nädalat kestev õppus Pikne toob endaga kaasa liitlasvägede saabumise, aktiivse õhutegevuse ja suurenenud kaitseväe ning liitlaste kohalolu Eestis ning Soome lahel.
 
18.septembrist kuni 2.oktoobrini toimuva õppuse põhitegevused toimuvad Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis ning selle raames harjutab NATO oma vägede kiiret siirmist konfliktipiirkonda, nende integreerimist mitmerahvuselisse lahingugruppi Eestis ning omavahelist
 koostööd ohu tõrjumiseks nii maal, õhus kui merel.
 
Õppuse vältel toimuvad madallennud ning kasutatakse erinevaid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid. Rasketehnika, lennuvahendite ja imitatsioonivahendite kasutamine võib tekitada tavapärasest rohkem müra. Kuna valjud helid võivad häirida nii lapsi
 kui koduloomi, palub kaitsevägi hoida võimalusel õppuste piirkondades mürapelglikud loomad siseruumides ning selgitada lastele toimuva põhjust. Lisaks kehtestatakse õppuse piirkonnas ajutised lennupiirangud.
 
Lisaks on kahe nädala vältel teedel liikumas tavapärasest rohkem kaitseväe tehnikat ning kolonne, mistõttu loodab kaitsevägi kaasliiklejate kannatlikkusele ja mõistvale suhtumisele.
 
Kaitsevägi annab endast parima, et kasutada õppuse alasid heaperemehelikult ja mõjutada nii vähe kui võimalik õppuse ajal tavapärast argielu.