Maapered saavad tänasest hajaasustuse programmist toetust küsida
Maapiirkondades elavatele peredele avanes tänasest võimalus oma elutingimuste parandamiseks taotleda hajaasustuse programmist toetust. Taotlusi saab esitada programmis osalevatele kohalikele omavalitsustele kuni 17. aprillini.
„Maale elama kolimisel on omad suured plussid - looduskaunis ja sageli privaatne elukeskkond. Samal ajal võib see võrreldes linnaeluga olla ka raskem teekond kodu rajamiseks," nentis riigihalduse minister Jaak Aab. „Võib juhtuda, et ise tuleb juurde rajada vee- ja kanalisatsioonisüsteem, elektrisüsteem või koduni viivad juurdepääsuteed. Sellise väljakutse ees seisvad inimesed väärivad igakülgset tuge ja abi, et tagada elementaarsed elutingimused."
Programmiga soovitakse tagada maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ja aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.
Sellel aastal toetab riik hajaasustuse programmi 2,1 miljoni euroga. Kahel eelmisel aastal on riigi toetus olnud samas suurusjärgus. Programmi toetusvahenditest panustab ühe kolmandiku riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise omafinantseeringuna.
Viimastel aastatel on hajaasustuse programm olnud taotlejate seas väga populaarne. Näiteks 2019. aastal esitati programmis 3022 projektitaotlust, neist rahastati 1465. Riigi toetus oli 2,2 miljonit eurot, omavalitsused panustasid 2,3 miljonit eurot ning toetuse saajate omafinantseering oli samuti 2,3 miljonit eurot.
Toetust saab taotleda elukohajärgsele majapidamisele, kuhu taotleja oli sisse registreeritud selle aasta 1. jaanuari seisuga. Programmist on võimalik saada toetust kuni 6500 eurot majapidamise kohta ja taotleja omafinantseering peab moodustama vähemalt 33 protsenti projekti maksumusest.
Tänavu avaneb hajaasustuse programmi taotlusvoor pisut varem kui varasematel aastatel. Taotlusi on võimalik esitada kohalikele omavalitsustele 17. veebruarist kuni 17. aprillini.
Täpsem info taotlused on leitavad vallavalitsuse kodulehelt: https://viru-nigula.ee/hajaasustuse-programm
Programmi kontaktisik: Marit Laast marit.laast@viru-nigula.ee tel 32 29 631.
Kokkuvõte eriolukorra meetmetest
Vabariigi Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra, mis kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti: https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis Eriolukorra meetmete rakendamise eesmärk on koroonaviiruse leviku tõkestamine. Kujunenud olukorda, kehtestatud meetmeid ja piirangute pikendamise vajadust hinnatakse uuesti iga kahe nädala järel.
Eriolukorra meetmena on keelatud kõik avalikud kogunemised, kõik koolid on viidud üle kaugõppele, peatatud on huvitegevus ja huvihariduse andmine. Suletud on kultuuriasutused, päevakeskused, laste mängutoad, ööklubid, noortekeskused, avalikud saunad, spaad, ujulad, veekeskused, jõusaalid, spordiklubid ja -keskused. Keelatud on teatrietenduste, kontsertide, konverentside ning spordi- ja kultuuriürituste korraldamine. Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes on kehtestatud külastuskeeld ning saartel (Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu) liikumispiirangud. Ajutiselt on taastatud kogu riigipiiril piirikontroll ning piiratud on Eestisse sisenemine. Liikumisvabaduse piirang on kehtestatud huvireisi raames laevale minemiseks marsruudil Tallinn – Stockholm – Tallinn.
Välisministeerium soovitab tungivalt, et inimesed, kes saabuvad Eestisse riskipiirkondadest, jääksid 14 päevaks koju või isolatsiooni. Samuti mitte plaanida lähikuudeks puhkusereise, lähetusi ja õppereise välisriikidesse ning juba planeeritud välislähetused tühistada. Seoses koroonaviiruse levikuga sulgevad riigid järjest piire välismaalastele. 16. märtsiks oli viirus levinud 156 riigis ning haigestunud üle 167 000 inimese, sh Eestis 171.
Koroonaviiruse levikut saab jälgida siin: https://pandeemia.ee/
Terviseameti veebileht koos käitumisjuhistega on siin: https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus