Ettevõtlik Vasta kool rajab ürdiaeda
Eelmisel kevadel sündis Vasta Kooli hakkajatel õpetajatel plaan kooli juurde ürdiaed rajada. Kooli huvijuhi Krista Leppiku sõnul tekkis idee pärast juhendajate koolitustel käimist. „Mõistsime, et koolil oleks vaja välja töötada nö oma toodang, mida külalistele kingituseks ja laatadel müümiseks pakkuda."
Üheskoos leiti, et ürdiaeda rajades on võimalus hakata toodangut välja töötama. Lisaks rikastab aia olemasolu õpilaste igapäevast koolielu ja annab ning aitab rakendada praktilisi oskuseid. Lisaväärtust annab ka see, et projekti on kaasatud kogu koolipere ja kogukond.
„Töö- ja tehnoloogiatundides valmistati taimekasvatuseks vajalikke vahendeid: peenrakaste, silte ja muud säärast. Loodusõpetuses uuritakse taimekasvatust. Käsitöö- ja kodunduse tundides meisterdatakse valmistoodetele pakendeid või tegeletakse toodete ehk maitseainete segud, aroomikotikesed jmt valmistamisega," selgitas Leppik.
Lisaks edendab ürdiaia projekt kogukonnatunnet, sest taimekasvatuses ja hiljem ka omatoodanguga seotud tegevustes saavad osaleda nii lapsevanemad kui ka kohalikud ettevõtted. Leppiku sõnul tuleb suvel, kui õpilased suvepuhkust naudivad, aia eest jätkuvalt hoolt kanda. Nii jagatakse taimekastid klasside vahel ära ja iga klass vastutab koos oma vanematega taimede suvise kastmise ja hooldamise eest. „Usume, et igal lapsevanemal on suve jooksul kasvõi paar õhtupoolikut, mil taimede eest hoolt kanda ja kasta."
Kampa on löönud ka kohalikud ettevõtted. „Soovime siinkohal tänada Flexa Eesti AS-i, kes aitas meid taimekastide puitmaterjaliga," sõnas Leppik.
Kooli ürdiaia rajamise mentoriks on Vasta Kooli vilistlane, tänane Eesti Maaülikooli õpilane Jaano Oras. Suure panuse on andnud ka õpetajad Urve Oras ja Vahur Liivak koos õpilastega.
Hetkel on käsil projekti teine etapp ehk mullatööd. „Selle nädalaga on plaanis mullatööd ära lõpetada ning seejärel asume juba külvama ja istutama. Kõik taimed varustame nimedega ning koostame lauale ka aias kasvatatavatest taimedes väikese inforaamatu," rääkis Leppik edasistest plaanidest.
Vasta kooli planeeritav ürdiaed täidab ka teist eesmärki: „Siin saab olema ka õdus puhkekoht, kus lõhnavate ja kaunite õite keskel ümbritsevat nautida. Kohe kui leiame sobiva aiamööbli, paigutame selle aia keskele. Siis on kõikidel soovijatel võimalik siin häid mõtteid mõlgutamas käija," rääkis Leppik.
Vasta kool ootab kõiki huvilisi aiaga tutvuma juba külastusmängu Unustatud Mõisad külastuspäevadel (3. ja 4. juuli, 17. ja 18.juuli ning 7. august). Kokkuleppel saab külalisi võõrustada ka teistel aegadel.
Foto: Krista Leppik
Viru-Nigula Hariduse Seltsi eestvõttel valmis Maarja kabeli puhkeala
23. augustil toimus Viru-Nigula alevikus asuva Maarja kabeli puhkeala pidulik avamine. Kokku tuli üle 160 inimese lähedalt ja kaugelt.
Samas avati ka kogukonna annetuste abiga rajatud mälestuspink Heili Tarjanile, puhkeala idee toetajale ja kohalikule pärimusekandjale.
Avamisel tänati puhkeala loomisele kaasa aitajaid. Pärast tänukõnesid sai vaadata rändteatri Vaba Vanker pärimuskomöödiat „Eestlaste Muistne Lugu – Sugu – Pugu". Hoolimata jahedast ilmast ja varakult hämarduvast õhtust said kõik pealtvaatajad korraliku kõhutäie naerda.
Avamispidu toetasid: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), Viru-Nigula valla majanduskeskus, Flexa Eesti AS, Kaitseliidu Viru maleva Viru-Nigula rühm ning Aasukalda Maa ja Merepäästekomando MTÜ.
Puhkeala rajamist toetasid:
• KÜSK, Kohaliku omaalgatuse programm (KOP) (kodupaigapäev esialgse kavandi tutvustamiseks, infotahvli trükkimine/paigaldus, puhkeala projekti koostamine, parkimisplatsi rajamine ja trimmeri ostmine, grillkiik, roosiväravad, kuivkäimla, avapidu);
• Viru-Nigula valla Toetusgrupp MTÜ (parkimisplats ja sillutatud ala, kuivkäimla);
• LEADER programm, MTÜ Partnerid (puhkeala ehitus);
• Eesti Kultuurkapital (KULKA) (infotahvli tõlkimine);
• Sirje Liiskmaa (kujundusplaani koostaja ja praktiline konsultant);
• Signe Taremaa, Kristel Käär, Merike Arbet (infotahvli toimetaja, tõlkija ja kujundaja);
• Urmas Palk, Hardi Tiilen, OÜ Varudi Mõis (kivide ümberpaigutamine, mullatööd);
• Viru-Nigula Saeveski AS (multši annetamine);
• Aasukalda Maa ja Merepääste Komando MTÜ (kivide pesu, veetünni täitmine);
• Ökosmart OÜ (maheväetise annetaja);
• Viru-Nigula valla majanduskeskus (rajamis- ja hooldustööde toetamine);
• Vamerin OÜ, AS Wienerberger (sillutused ja parkla);
• Taimede annetajad: Rukkilill OÜ, Marianne Peek, Mare Leis, Kersti Veitsurs, Kaja Sander, Malle Laugas, Sirje Pärn, Pille Kajar, Urmas Palk, Ain Tiimus, Sirje Tajakin, Sirje Liiskmaa, Tiina Heinla ja Eha Samel;
• Talgutöödel osalejad: Eha ja Urve Samel, Tiiu Peek, Esta Oder, Ervin Lember, Kaja Sander, Marianne Peek, Mirja Keel, Gerda Porovart, Pille Kajar, Marit Laast, Erika Klein, Maire Kivimaa, Karmen Kraut, Kristel Allikmäe, Vahur Liivak, Ülle Viller, Hillar Vimberg, Alar Peek, Tõnu ja Signe Taremaa, Terina Tarjan, Rutt ja Valter Kotke, Terje ja Vambola Vilbo. Valla majanduskeskusest: Urve Stepanova, Helga Orgmets, Riina Laoväli, Saveliin Kaarneem, Anu Aleste, Hardi Tiilen, Helari Järvepere, Jaanus Räis, Taras Semyonik, valla õpilasmalev, juhendaja Evely Press.
Viru-Nigula Hariduse Selts soovib kõigile külastajatele siin mõnusat koosolemise aega ja hetki enesega aru pidamiseks. Võiksime hoida puhkeala nii, et siin iga hingeline, loom, taim ja inimene võiks end tunda hoituna ja kaitstuna.
Hariduse Selts hoiab ka edaspidi puhkealal silma peal ja kutsub vabatahtlikke selle korrashoiule kaasa aitama.
