Ühe aastaga on Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) saanud positiivse otsuse 1415 eraisikut, et ühendada oma elamu ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga. Toetuste kogusumma on 4 miljonit eurot. Taotlusvoor on mõeldud neile, kelle majapidamine asub enam kui 2000 tarbijaga reoveekogumisalal.

Esmakordselt Euroopa Liidu struktuurivahenditest eraisikutele mõeldud toetus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks on oodatust palju paremini käima läinud ning oleme esialgu planeeritust märksa enam taotlusi vastu võtnud," sõnab KIKi toetuste ja teenuste osakonna juhataja Antti Tooming. „Selle toetuse väljatöötamine ning eraisikutele võimalikult lihtsalt taotlemise võimaldamine on olnud põnev väljakutse. Seda enam oleme rahul, et tänaseks on 10-miljonilisest vooru eelarvest taotlustega kaetud juba 4,9 miljonit eurot." 

Eraisikute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise taotlusvoorust saab toetust üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ning elamu kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks. Kogumismahutitele jagatakse üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel toetust piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et seda lähima viie aasta jooksul ei rajata.

Viivi Kulo Lääne-Virumaalt küsis toetust oma maja ühendamiseks kanalisatsiooniga ning selgitab, et kogu protsessis midagi keerulist ei olnud. „Projekti esitamisel tuli loomulikult olla täpne ja kõik vajaminev põhjalikult läbi mõelda. Natuke aitas mind ka kohalik vee-ettevõtja Tapa Vesi, mille eest olen neile väga tänulik," rõõmustab Kulo. „Nüüd voolab minu reovesi keskkonnasõbralikult sinna, kuhu vaja," lisab ta.

KIKi veemajanduse valdkonnajuht Tiiu Noormaa selgitab, et kui hetkel taotlus korrektselt ära esitada, siis saab ehitustöödega alustada juba augusti esimeses pooles ehk läbimõeldud tegutsemise korral on võimalik puhas joogivesi majja saada enne talvekülmade tulekut. „Kuna ehitustöödeks on ette nähtud kuus kuud, siis soovitame veenduda, et tööde tegemiseks on olemas tegijaid ning nende ajagraafik võimaldab sellel perioodil tööd ette võtta," lisab ta.

Aastaga on kõige enam taotlusi laekunud Tallinna ja selle ümbruse (259), Kärdla (117), Rakvere (117), Vääna-Jõesuu (114), Kilingi-Nõmme (85) ja Narva-Jõesuu (83) reoveekogumisaladelt. Seda, kas majapidamine asub rohkem kui 2000 tarbijaga reoveekogumisalal, saab kontrollida KIKi kodulehe otsingumootorist. Taotlemine käib läbi E-toetuse keskkonna või KIKi kodulehelt leitava vormi kaudu, mida on võimalik KIKi saata nii e-posti teel kui paberil. Toetuse summad jäävad sõltuvalt toetatavatest tegevustest vahemikku 1382-3792 eurot. Ühe kinnistu kohta võib esitada ühe taotluse ning toetusest ei rahastata majasiseseid töid. Toetust saab taotleda kuni vooru eelarve täitumiseni.

Rohkem infot taotlusvooru kohta saab KIKi kodulehelt või projektikoordinaator Kadri Haamerilt (kadri.haamer@kik.ee, 6 274 183).

Toetust antakse struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 meetmest „Veemajandustaristu arendamine" ning Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.

KIK on riigile kuuluv finantsasutus, mis rahastab keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks ning korraldab ressursisäästlike ideede konkurssi Negavatt.