1. juulist jõustub hooldereform

05.06.2023

1. juulist 2023 jõustuva hooldereformiga hakkab riik panustama hooldekodude kohatasude maksmisesse, mis toetab oluliselt hoolealuste ja nende lähedaste toimetulekut.

Hooldereformiga eraldatakse kohalikele omavalitsustele täiendavaid rahalisi vahendeid, millega muutub hooldekodukoht teenuse saajatele taskukohasemaks, tõstetakse üldhoolduse kvaliteeti ja mis võimaldab parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Lisaks hüvitab keskmisest vanaduspensionist madalamat sissetulekut saavatele teenuse saajatele kohalik omavalitsusus osaliselt ka nende makstavad majutus- ja toitlustuskulud.

Reformi planeerimisel valminud uuringu andmetel hooldab või abistab 16-aastastest ja vanematest Eesti elanikest 22 protsenti ehk hinnanguliselt 230 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest, kelleks kõige sagedamini on koduseks toimetulekuks abi vajav eakas lähedane. Neist üle 30 000 inimese panustab selleks nädalas üle 40 tunni.

"Sageli tegelevad oma lähedase eest hoolt kandmisega tööealised inimesed, kes peavad valima, kas võimaldada neile kohta tasulises hooldekodus või jääda hooldajaks ise. See seab suure osa elanikkonnast tööturul haavatavasse olukorda," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

2022. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringu järgi võiks hooldereformi mõjul tulla tööturule tagasi ligikaudu 20 000 inimest. "Reformiga soovime toetada hoolt vajavate inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut. Sama olulisena näeme ka võimalust parandada lähedaste vaimset heaolu, kuna reformi tulemusel väheneb nende hoolduskoormus ning suureneb võimalus naasta tööturule," lausub Riisalo.

Statistika kohaselt on suurim vajadus hooldeteenuste järele vanemas vanuserühmas, mistõttu on reformipaketis lisatoetused neile, kelle sissetulek on alla keskmise vanaduspensioni määra. Käesoleval aastal on prognoositud hooldekodude keskmine teenusekulu ligi 1300 eurot kuus, keskmine vanaduspension aga ligi 700 eurot, mis ei kata täielikult teenuse maksumust.

"Hoolealuse toimetuleku toetamiseks on reformipaketis lisaks ka leevendus keskmisest vanaduspensionist vähem teenivatele inimestele – kui inimese sissetulek jääb keskmisest vanaduspensionist madalamaks, hüvitab kohalik omavalitsus puudujääva osa kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vaheni, mis tagab ka abivajajale hooldekodukoha," lisas Riisalo.

Hooldereformiga investeerib riik 2023. aastal üldhooldusteenuse kättesaadavuse parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks 40 miljonit eurot, 2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi juba ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus 62 miljoni euroni.

Hooldereformi võib pidada üheks viimaste aastakümnete suurimaks, oodatumaks ja vajalikumaks reformiks sotsiaalvaldkonnas. Reformiga annab riik omavalitsustele lisaks nende tänasele rahalisele panusele täiendavad rahalised vahendid pikaajalise hoolduse korraldamiseks. Omavalitsused saavad riigi antud vahendeid kasutada nii hooldekodu teenuse kui koduse hoolduse korraldamiseks.

Rohkem infot: www.sm.ee/hooldereform

« Tagasi

Ootame ettepanekuid valla tunnustusavalduste andmiseks

20.09.2023

Koos Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisega on heaks kombeks saanud ka meie tublimate kodanike, ühenduste ja ettevõtjate tunnustamine.

Viru-Nigula Vallavalitsus on kehtestanud ühtse vallas tunnustusavalduste andmise korra, millega saab lähemalt tutvuda siin.

Nimetatud korra lisas 3 on esildise vorm, mis tuleb määruses nimetatud tähtajaks esitada Viru-Nigula vallavalitsuse üld e-posti aadressile: vallavalitsus@viru-nigula.ee või posti teel: Kasemäe 19, 44 107 Kunda linn, Viru-Nigula vald.

Palume vormikohaselt täidetud ja allkirjastatud esildised saata või tuua vallavalitsuse kantseleisse hiljemalt 31. jaanuariks 2024 , välja arvatud taotlused aukodaniku nimetuse ja teenetemärgi andmiseks, mille esitamise tähtaeg iga-aastaselt on 15. november. Otsuse aukodaniku tiitli või teenetemärgi saamiseks langetab vallavolikogu, teiste tunnustusavalduste osas Vallavalitsus ja/või vallavanem.

Taotlusi tunnustamiseks võivad esitada kõik Viru-Nigula vallas elavad ja tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud, volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavalitsus, vallavanem jne.

Väärikaid kandidaate võidakse tänavu vabariigi aastapäeval tunnustada järgmistes kategooriates:

- aukodaniku nimetus;

- teenetemärk;

- elutöö preemia;

- aasta tegu (korras nimetatud kõigis eluvaldkondades);

- aunimetus (taotluse esitaja enda määratud kategooriates, nt heakorrastatuim küla, aktiivseim kodanikuühendus, aasta treener, aasta mees- ja/või naissportlane jne);

- tänukiri.

Esildisel tuleb kindlasti piisavas mahus ja arusaadavalt kirjeldada kandidaadi teeneid ning tänukirja taotlemisel sõnastada ka tänukirjale kirjutatav tekst.

Märka tublisid tegijaid ja anna neist teada!