Politsei hoiatab: telefonikelmid kimbutavad Lääne-Virumaa elanikke

 

Telefonipetturid on jätkuvalt aktiivsed, otsides aina uusi viise ohvrite usalduse võitmiseks. Käesoleva aasta üheksa kuuga on üle Eesti registreeritud üle 700 investeerimispettuse ja õngitsuskõne juhtumi – ohvritele tekitatud kahju küündib üle 4,7 miljoni euro. Kelmustest teatamiste arv on viimase kuuga kahekordistunud ka Lääne-Virumaal.

 

Ehkki paljud eestimaalased on üpris hästi kursis sellega, mis on libakõned ja kuidas käituda, õnnestub kuritegijatel oma skeeme muutes jõuda aina rohkemate inimesteni. Seni on telefonikelmid tegutsenud peamiselt Tallinna ja Ida-Virumaa suunal, siis järjest enam leitakse ohvreid erinevates Eestimaa paikades, sealhulgas Lääne-Virumaal.

 

„Hoolimata teema aktuaalsusest tuleb politseile järjepidevalt teateid uutmoodi skeemidest ning paraku on suurenenud petturitele kaotatud summad. Politseile teatatakse Lääne-Virumaal keskmiselt neljast juhtumist kuus, oktoobris see number kahekordistus," rääkis Rakvere politseijaoskonna juht Katrin Satsi.

 

Politsei ja panga esindajad paluvad inimestel suhtuda telefonipetturite kõnedesse äärmiselt ettevaatlikult. "Oluline on teada, et pangatöötajad ei küsi telefonikõnes mitte kunagi inimeste isiklikke andmeid ega sisene ühegi kliendi eest kaugteel tema internetipanka. Smart-ID ja Mobiil-ID on iga inimese isiklikud andmed ja neid ei tohi sisestada mitte kellegi palvel," rõhutas Satsi.

 

Petturid kasutavad inimeste veenmiseks erinevaid stsenaariume ning tavaliselt esitleb helistaja end kas pangatöötaja, Smart-ID või isegi politsei esindajatena ning väidab, et inimese kontolt üritatakse kahtlase tehinguga raha varastada. Reeglina on selline kõne muukeelne ning helistaja ei räägi eesti keelt. Seejuures võivad kelmid lubada inimeste usalduse võitmiseks kahtlase tehingu peatada ja seadistada kontole lisakaitse. Selleks palub helistaja ohvril jagada enda isiklikke andmed ja sisestada Smart-ID või Smart-ID koodid. 

 

„Kahjuks kinnitab kannatanu paroolide sisestamisel ise kurjategija poolt algatatud makse," selgitas Satsi ning rõhutas, et inimesed ei tohi lasta end säärastel petukõnedel hirmutada ja kahtluse korral tuleks kõne koheselt lõpetada.

 

Lisaks on politseile teatatud juhtumitest, kus inimesed on saatnud kelmidele oma dokumendikoopiaid, avaldanud isikukoodi, nime, pangakaardi andmed ja muid olulisi andmeid ning alla laadinud oma arvutisse AnyDeski või TeamVieweri kaugjuurdepääsu- ja juhtimisprogrammi.

 

Oleme jätkuvalt valvsad ja teavitame kõnedest

 

Meil kõigil on võimalik end paremini telefonipetturite rünnakute eest kaitsta ning see kõik algab petuskeemide teadvustamisest. Soovitame inimestel kelmuskatsetest kindlasti teavitada politseid. 

 

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse sõnul otsib politsei järjest uusi võimalusi kuidas kasvatada võimalike ohvrite teadlikkust sellest, kuidas pettureid ära tunda ja nad hõlptuluta jätta. „Valvsust ei tohi kaotada, sest kelmid ründavad jätkuvalt aktiivselt inimesi, kellelt raha välja petta. Väga positiivne on aga seejuures, et aina enam jõuab politseile ka teateid kelmuskatsetest, kus inimesed ei ole õngitsuskõne ohvriks langenud ega jaga oma PIN-koode telefonitsi kõrvalistele inimestele," lisas Juuse.

 

Pangatöötaja ei küsi kunagi klientide paroole ja PIN koode

 

Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni direktor Raul Vahtra sõnul ei helista Swedbanki töötajad ise kunagi klientidele palvega paigaldada arvutisse või telefoni mingit programmi või rakendust. Niisamuti ei küsi Swedbanki töötajad kunagi kliendi käest tema PIN-koode. „PIN-koodid tuleb hoida vaid enda teada ja sisestada neid üksnes siis, kui klient ise on algatanud tehingu. Pangatöötaja ei kiirusta kunagi klienti ega vaja PIN-koode tehingu peatamiseks. Reeglina ei räägi kõnepettuste tegijad eesti keelt, päris pangatöötajad räägivad. Saades vene või inglisekeelse kõne "pangast" tasub minna helistajaga suhtluses üle eesti keelele. Selle peale katkestavad petturid tavaliselt kohe kõne ära," selgitas Raul Vahtra tüüpilisi viise kelmide ära tundmiseks.

 

Politsei soovitab enda vara kaitsmiseks:

 

Koostöös loome turvalisust!

 

 

Liis Krigul

PPA kommunikatsioonibüroo

58871946

liis.krigul@politsei.ee