Merit Korbe, sotsiaalkindlustusameti põhja lastemaja peaspetsialist

Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on lapsesõbralik ja turvaline koht, kuhu saavad pöörduda kõik, kellel on infot lapse seksuaalse väärkohtlemise kohta või kes seda kahtlustavad. Suvel veedavad lapsed rohkem aega õues, tegelevad erinevate hobidega, kohtuvad vanade ja uute tuttavatega ning reisivad ja viibivad laagrites. Seetõttu võivad nad ka väärkohtlejaga sagemini kokku puutuda. Et märgata last ja seda, mis temaga toimub, läheb vaja meie kõigi valvsust ja teadlikkust, alates lapsevanematest, sugulastest ja õdedest-vendadest ning lõpetades sõprade, tuttavate, kolleegide, naabrite ja lastega töötavate spetsialistidega.

Sotsiaalkindlustusameti riikliku teenusena tegutsev lastemaja on mõeldud kuni 18aastastele lastele. Lastemajateenuse kasutamine eeldab, et laps oskab juba rääkida ja ennast väljendada, sest teenuse oluline osa on lapse ärakuulamine. Lapse teenusele jõudmise aeg sõltub juhtumi kriitilisusest, näiteks kas juhtum on seotud kriminaalmenetlusega või kui laps on haiglaravil. Seksuaalselt väärkoheldud lapsel ja tema pereliikmel on ohvriabi seaduse alusel alati õigus saada nõustamist ja psühholoogilist abi. Kui kriminaalmenetlust ei alustata, ent lastemaja kahtlustab jätkuvalt seksuaalset väärkohtlemist, lubab ohvriabi seadus anda lapsele 60 päeva vältel psühholoogilist abi.

Islandil on lastemaja (Barnahus) mudelit kasutatud seksuaalselt väärkoheldud lastega töötamiseks juba 1998. aastast. See mudel on eeskuju Eestile ja paljudele Euroopa riikidele. Eestis avati esimene lastemaja pilootprojektina 2017. aastal. Tollal testisime mudeli sobivust, hindasime selle rakendamise takistusi ja tugevusi – ning veendusime, et lastemajasid on Eestisse väga vaja. Nii saavad kahtlased juhtumid peidust välja tulla ja meil õnnestub jõuda suurema hulga väärkoheldud lasteni. 2018. aasta septembris avati lastemaja ka Tartus.

Eesti kahte lastemajja jõudis mullu kokku 245 juhtumit. Lastemajja jõuab ka juhtumeid, kus seksuaalset väärkohtlemist ega kohatut seksuaalkäitumist ei olegi olnud. On loomulik ja hea, et lapsevanemad või spetsialistid muretsevad lapse kummalise käitumise või ärevust tekitavate märkide pärast. Tihti selgubki, et tegu on küll abivajava (koolikiusamine, perevägivald, hooldusõiguse jagamine jne), aga mitte seksuaalselt väärkoheldud lapsega.

Võrgustikutöö ja lapsesõbralikkus

Lastemajja jõudnud juhtumite puhul on esmatähtis erialadevaheline efektiivne võrgustikutöö ning lapse vajaduste, õiguste ja turvalisusega arvestamine. Seepärast tegeldakse lastemajas lapsega ühe katuse all. Koostööd teevad lastekaitsetöötajad, politseinikud, prokurör, psühholoogid ja paljud teised, kes hindavad lapse tervislikku olukorda ja pakuvad vajalikku abi. Juhtumiga seotud spetsialistid tulevad lastemajja kohale, et laps ei peaks erinevate asutuste vahel liikuma. Alates veebruarist töötab kahes lastemajas kokku viis spetsialisti. Nemad koordineerivad lastemajja jõudnud juhtumeid, kuulavad lapsi ära ning teevad teavitus- ja ennetustööd.

Lastemaja atmosfäär on soe ja hubane ning lastele on olemas eakohased mänguasjad, raamatud, kunstitarbed jne. Lastemaja hoolivad töötajad säilitavad rahu ja positiivsuse ka rasketes olukordades. See loob turvatunde, mida ongi keerulisel ajal kõige rohkem vaja. Kuna lapsed tunnevad end lastemajas koduselt ja turvaliselt, soovivad nad sageli jääda keskusesse kauemaks kui vaja, et siin mängida ja mõnusalt aega veeta. Ka lapsed ise on öelnud, et lastemajas on nii hea olla. Lastemaja töötajatele tähendab lapse või tema lähedase hea sõna teenuse kohta väga palju. Sama oluline on koostööpartnerite usaldus ja tunnustus.

Kasutatud allikad ja lisainfo

• Anna Frank-Viron, Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele, Sotsiaaltöö, 1/2019, lk 52.
• Veebilehel kriminaalpoliitika.ee avaldatud Murebaromeeter aitab otsustada, kas lapse või teismelise seksuaalkäitumine peaks muret tekitama ja millal on vaja sekkuda.
• Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt saab välja printida lastele mõeldud plakati „Minu keha ja turvalisus".
• Lastekaitse Liidu raamat „Mina olen enda oma", mille saab nende kodulehelt alla laadida.
• Lasteabitelefon 116111 on tasuta, helistajale anonüümne ning töötab 24/7. Telefonile võib teatada abivajavast lapsest, küsida nõu ja saada abi erinevate lastega seotud teemade puhul.
• Lastemaja kontaktid leiate siit.