2018 aasta hajaasustuse programm Lääne-Virumaal läheb käima
Lääne-Virumaal avatakse hajasustuse programmi 2018 aasta voor 9. aprillil. Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi esitada Haljala, Kadrina, Rakvere, Tapa, Vinni, Viru-Nigula ja Väike-Maarja...
Looduskaitseliste piirangute eest makstakse üle 4 miljoni euro hüvitist
Erametsakeskus võtab Natura hüvitise taotlusi vastu kuni 23. aprillini, kokku makstakse hüvitist 4,32 miljoni euro eest. Taotluse saab esitada e-PRIA portaalis. Natura toetuse...
Jääle minek on tänasest keelatud
Päästeameti peadirektori käskkirjaga hakkab alates tänasest, 4.aprillist kehtima siseveekogudel üle-eestiline jääle mineku keeld. Keelu eesmärk on ennetada veeõnnetusi, säästa inimelusid ning...
INFOPÄEVAD PÕLLUMAJANDUSTOOTJATELE
Tartumaa Põllumeeste Liit korraldab tasuta Pindala – ja loomatoetuste infopäevad põllumajandustootjatele . Infopäevadel räägitakse erinevate pindala- ja loomatoetuste...
Kohaliku omaalgatuse programmi kevadvooru saab taotlusi esitada 2. maini 2018
Programmi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saavutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu: Meede 1 -...
Viru-Nigula valla sotsiaalosakonna vastuvõtuaegade muudatus
03.aprillil ei toimu lastekaitsespetsialisti ja sotsiaaltoetuste menetleja vastuvõttu Aseris. Lastekaitsespetsialist on seotud tugiteenuste projekti tegevustega ning toetuste menetleja viibib...
LÄÄNE-VIRU RANNIKUALA INTEGREERITUD KORRALDUSKAVA AVALIKUSTAMINE
Lääne-Viru rannikuala integreeritud korralduskava
Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate
Kuni 15. aprillini saab esitada tunnustusauhinna „Lastega ja lastele" kandidaate. Kõik võivad esitada auhinnale lapsi, noori ja täiskasvanuid, samuti organisatsioone ja ühendusi, kes oma...
Viru-Nigula Vallavolikogu VIII istung
Volikogu toimub 28.03.2018 Kunda Ühisgümnaasiumis Päevakord: 1. Viru-Nigula valla 2018. aasta eelarve vastuvõtmine, 2. lugemine Ettekandja: finantsjuht Helen...
Elektrist põhjustatud õnnetuste arv on vähenenud
2017. aastal toimus 41 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus 1 inimene, tõsisemaid vigastusi sai 3 ja kergemaid vigastusi 39 inimest. Võrreldes 2016. aastaga on vähenenud nii õnnetuste...
Hanketeade
Kunda Spordikeskus (edaspidi Hankija) kutsub Teid osalema hankes „Kunda Spordikeskuse olmeruumide ümberehitustööd". Hange korraldatakse Kunda Linnavalitsuse 21.06.2017.a vastu võetud määruse nr...
Tegevus- ja projektitoetuste voor Viru-Nigula piirkonnas
Viru-Nigula vallavalitsus kuulutab välja täiendava tegevustoetuste ja projektitoetuste taotlusvooru Viru-Nigula piirkonnas (end. Viru-Nigula vald). Ootame taotluseid kuni 25.03.2018 aadressile...
Viru-Nigula vald võitis 34. Eesti omavalitsuste talimängudel esikoha
Valla võiskond saavutas üldkokkuvõttes Eesti omavalitsuste pingereas 13. koha, kokku osales 48 omavalitsust. Väikeste valdade ehk kuni 8000 elanikuga omavalitsuste seas saavutasime 1. kohta....
Avariikaevetööd mäe-aia ristis
Seoses avariiliste kaevetöödega on teisipäeval, 06.03.2018 suletud Mäe tn Aia tn ristmiku lähedal. Kasutage ümbersõiduks Eha tänavat.
Eesti Vabariik 100 härra R.Kutsari ja härra E.Vallbaumi vastuvõtu pildid Aseri rahvamajas
Eesti Vabariik 100 härra R.Kutsari ja härra E.Vallbaumi vastuvõtu pildid Aseri rahvamajas 24.02.2018 http://pildipood.ee/album/740846
Lääne-Viru maakonna U14 ja U16 vanuseklasside talviste meistrivõistluste tulemused
Kunda Ühisgümnaasiumi õpilastest osalesid võistlustel Britte Karu, Nora Aron, Rihhard Vodja, Aleks Lehmus, Elis Anete Saksman, Roomet Dõba ja Alex Larionov. 2006. aastal sündinud...
INFOPÄEV PROJEKTITOETUSE TAOTLEJATELE
Teisipäeval 6. märtsil kell 12.00 toimub Võsul sadamahoone teise korruse nõupidamiste ruumis infopäev projektitoetuse taotlejatele. Tutvustatakse taotlemise võimalusi, toetatavaid tegevusi ja...
Valla buss laupäeval, 03.03 ei sõida!
Seoses valla sportlaste aktiivse osavõtuga valdade talimängudel on kõik bussid spotlaste veoga hõivatud.Noorte huvitegevusega seotud liin Aseri-Uhtna-Kunda sellel laupäeval sõidus ei ole! ...
Kulu põletamine on ohtlik ja keelatud
Viimastel aastatel on väljakutsete arv maastiku- ja kulupõlengutele küll vähenenud, 2017 aasta näitel toimus Ida päästekeskuse piirkonnas kevadel kolme kuu jooksul 265 erinevat maastikupõlengut, mis olid seotud kulupõlemisega. 2016. aastal ka kolme kuu jooksul see number oli 320. Samas on päästjaid juba mõned korrad kutsutud kustutama esimesi kulupõlenguid.
Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann räägib, et kulupõlengud on Ida-Virumaal iga-aastane probleem. Päästesündmuste arv tõuseb peale lume sulamist, kui päike hakkab intensiivselt kuivatama pinnast ja vana taimestikku ning inimesed hakkavad rohkem väljas viibima. Olenevalt ilmastiku oludest võib intensiivne kulupõlengute periood kesta ligi kaks kuud. Meie turvalisus sõltub meie endi käitumisest, jättes süütamata kuluheina jätad hävitamata looduse ja teise inimese vara.
Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu sõnul lisaks kulutule levimisohule metsa ja ümbruskonna hooneteni, on märkimisväärne kahju ka kulupõllu elustikule.
„Kevadel on pisiloomad aktiivsed ja linnud otsivad pesitsuspaikasid. Samuti elavad põldudel paljud kasulikud putukad. Kulutuli hävitab suure osa elustikust hetkega", räägib Kirsipuu.
Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Urmas Grüning rõhutab, et paljudel juhtudel tekitavad kulupõlengud laste mängimisel tulega kuid siinkohal tuleb ära märkida ka täiskasvanute hooletust või tahtlust põlengute tekitamisel, seejuures tehakse seda tihti ilmselt tahtlikult. Samuti ei ole haruldased juhtumid kus ulatuslikud kulu põlengud võivad alguse saada kevadiste koristustööde käigus ja metsas tehtavate lõkete tõttu kus jäetakse täitmata tuleohutusnõuded.
„ Ei koristata lõkkekoha ümbrust kuivanud taimestikust ei arvestata ilmastikuolusid, puuduvad esmased tulekustutusvahendid ning jäetakse lõke ilma järelevalveta", - ütleb peainspektor.
Päästjad juhivad tähelepanu, et kulupõleng on väga ohtlik ning kulupõletamine keelatud. Sageli süütab kulu hooletult visatud tikk või suitsukoni, kulupõleng levib omakorda hoonetele või metsa. Kulupõlengute ohvriks langevad inimesed ja nende vara.
Tuli levib väga kiiresti ja kogemusteta inimene ei saa selle kustutamisega juba mõne hetke pärast omal jõul hakkama. Samuti võib juhtuda, et kulupõlengu kustutamisega hõivatud päästemeeskonnad ei jõua piisavalt kiiresti abivajajani, kui samal ajal leiab aset tõsine õnnetus kus on vaja pääste inimesi või nende vara. Kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro suurune rahatrahv. Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.
Enne kui te kipute midagi põletama, tuletage meelde ohutusnõuded!