Marutaud on surmav, kuid 100% ennetatav
Eesti on juba kuuendat aastat marutaudivaba maa, kuid selle staatuse säilitamiseks on oluline roll lemmikloomade vaktsineerimisel. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teostab kaks korda aastas...
Viru-Nigula Vallavolikogu XXI istung
Istung toimub Viru-Nigula haridusseltsi ruumides (Viru-Nigula alevik, Kirikaia 2) neljapäeval 30. mail 2019 kell 17.00. PÄEVAKORD 1. Volikogu otsuse eelnõu „Viru-Nigula valla...
Mullu kaevandati maavarasid veidi enam kui eelneval viiel aastal keskmiselt
Maa-ametil valmis 2018. aasta Eesti maavarade koondbilanss, mis võtab kokku maardlate ja mäeeraldiste varu seisu aruandeaasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul. Eestis...
Hääletamistulemuste kindlaks tegemine Viru-Nigula vallas
Hääletamistulemused tehakse kindlaks hääletamissedelite ülelugemise teel. Hääletamissedelite ülelugemist alustab häältelugemiskomisjon valimispäevale järgneval päeval, s.o esmaspäeval, 27....
“Tõhusa kaugkütte” märgis võib tõsta kinnisvara väärtust
Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu (EJKÜ) aastakonverentsil „Ressursitõhus võrguenergia 2030"anti üle tunnustusmärke energiatõhusatele kaugküttesüsteemidele. Advenile ...
Rattasuvi on ukse ees, aga missugust ratast valida?
Suviste ilmadega tundub aina ahvatlevam auto koju jätta ja hoopis jalgrattaga tööle-koju veereda, aga linnatänavate vallutamiseks ei sobi sugugi igasugune velo. Hawaii Expressi Kristiine...
Töötukassa toetab sel aastal õppimist 35 koolis, 100 õppekaval
Sündmused tööturul näitavad, et muutusteks tuleb olla valmis, tarvis hoopis teistsuguseid oskuseid kui aastakümneid tagasi. Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna...
Korteriühistud saavad toetust kütteseadme väljavahetamiseks või kaugküttepiirkonnaga liitumiseks
Alates 1. augustist saavad korteriühistud Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) taotleda toetust biomassil või fossiilkütustel (va maagaas) töötava või otsest elektrikütet kasutava...
Vabariiklik Puuetega inimeste XXIV kultuurifestival 24-25. mail 2019 Rakveres Teatris
R, 24.05. Konkursi päev Päeva juhib Margus Grosnõi . 10.00 Tervitused ja Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koju tervitusesinemine Konkursi ajakava: 10.30-10.45...
TÄHTIS INFO TURISMIETTEVÕTETELE
Hea turismiettevõtja! Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) ning Lääne-Viru Arenduskeskus ootavad Sind turismiettevõtjate kokkusaamisele 29. mail kl 14-18 Lammasmäe Puhkekeskusesse ,...
Rändlindude päeval märkasid vaatlejad 170 liiki linde
udusele ja vihmasele ilmale vaadeldi 26 tornis kokku 170 liiki linde, mis on peaaegu pool Eestis kohatud linnuliikidest. Kõige rohkem linnuliike nähti ja kuuldi Pärnumaal Kabli tornis – 112...
Euroopa päev RAKVERES 12. mail
Pühapäeval, 12. mail tähistame Euroopa päeva koos ohutuspäevaga Rakvere keskväljakul. See on ka ühtlasi kümnes ja viimane üritus Euroopa päeva ürituste sarjas, mis sai alguse 1. mail Paides. ...
Keskkonnaamet annab teada
Keskkonnaamet annab teada, et on võtnud menetlusse GreenGas OÜ 29.04.2019 esitatud õhusaasteloa taotluse. Õhusaasteluba taotletakse biometaanijaamale, mis on...
Loodushuvilised tähistavad rändlindude päeva vaatlustornides üle Eesti
Rahvusvahelisel rändlindude päeval, 11. mail kutsuvad Eesti Ornitoloogiaühing, Estbirding ja Linnuvaatleja kõiki huvilisi tornidesse linde vaatlema. Osaleda saab nii iseseisvalt kui ka juhendatud...
Teatejooks ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond kutsuvad annetama ratastoolilastega koosmängimise võimaluste loomiseks
Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse juures asuvat mänguparki plaanitakse sel aastal annetajate abiga laiendada. Õla panevad alla 9. mail toimuv heategevuslik Teatejooks ja Tartu...
Tänasest 15. maini saab PRIAst taotleda toetust mesilasperede pidamiseks
Toetuse eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid. ...
2. mail algab e-PRIAs pindalatoetuste taotlemine
2. mail alustab PRIA otsetoetuste, üleminekutoetuste ning maaelu arengukava pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõttu ja see toimub ainult elektroonilise...
Mai on rahvusvaheline rinnavähi ennetuse kuu
Maikuu on rahvusvaheline rinnavähi ennetuse ja varajase avastamise kuu. Rahvusvahelise tervisekampaania peamine eesmärk on teadvustada inimestele, et varases staadiumis avastatud rinnavähk on...
EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIAD 2019
Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL) kuulutab välja maastikuarhitektide liidu aastapreemiate 2019. aasta konkursi. Konkursi eesmärk on tunnustada väljapaistvaid erialaseid saavutusi....
“Pealinnast Piirilinna” kutsub 18.-19. mail Põhjarannikut avastama
18.-19. mail leiab aset põnev sündmus "Pealinnast Piirilinna", mis ühendab endas üheks nädalavahetuseks eriti eredalt Eestimaa põhjaranniku suurimad elamused ja põnevaimad paigad. Kahe päeva...
Inimeste teadlikkus südametervisest on hea, kuid tegudeni sageli ei jõuta
Hiljuti avaldatud statistika näitab, et südamehaigused on endiselt kõige levinum surmapõhjus Eestis. Õnneks saavad aga inimesed ise väga palju ära teha, et südamehaigusi ja nende tüsistusi ennetada. Kuidas oma südant tervena hoida või haiguste süvenemist vältida, räägib Sõmeru perearst Maire Suurkivi.
Südametervise jälgimisel on perearsti ja -õe esmane ja kõige tähtsam roll leida üles inimesed, kes ei ole veel haiged, kuid kellel on kõrge risk südame-veresoonkonna haiguste tekkeks. „Kõrge südamehaiguste riskiga patsientidega tuleb perearsti meeskonnal süsteemselt tegeleda. Alustuseks tuleks neid motiveerida elustiili muudatusi tegema ning juhendada, kuidas tervislikumalt elada. Edasi tuleks pidevalt jälgida, kuidas muudatused õnnestuvad ja terviseseisund muutub, ning vajadusel alustada ennetava raviga," kommenteerib Suurkivi.
Väga suure töö südametervise hoidmisel, haiguste varajasel avastamisel ning krooniliste haigete jälgimisel teevad ära pereõed. Suurkivi rõhutab aga, et arst ja õde saavad tervise säilitamisel ja haiguse kontrolli all hoidmisel ainult nõu anda. „Patsiendil endal peab olema soov ja tahe tervena püsida. Enda tervise ja elustiilivalikute eest vastutab ikka inimene ise," ütleb perearst.
Inimeste teadlikkust südametervise eest hoolitsemisel hindab Suurkivi võrdlemisi heaks, kuid nendib, et seal on veel ka arenguruumi. „Suitsetamise, rasvumise ja vähese liikumise kahjulikkus on enamasti teada. Vähem tähtsustatakse vaimse tervise, täisväärtusliku une ja lähisuhete kvaliteedi mõju tervisele. Endiselt tuleb paljudele üllatuseks, et alkoholi liigtarvitamine võib paljude südamehaiguste põhjustajaks olla. Samuti alahinnatakse keedusoola üleliigse tarvitamise mõju südamele," kommenteerib Suurkivi.
Kuigi teadlikkus tervislikust eluviisist on üldiselt olemas, siis tegudesse need teadmised sageli ei jõua. „Kõige keerulisem on olukord hilises keskeas meestega, kel on tuvastatud südame-veresoonkonna haiguste risk või pandud südamehaiguse diagnoos, kuid kellel pole tekkinud veel ühtegi tõsist terviseriket. Sageli on tegu suitsetava, pisut rasvunud kõrgvererõhktõbe põdeva mehega, kel on sassis pereelu ja harjumus vabal ajal meelelahutuseks liigselt alkoholi pruukida. See on patsientide grupp, keda on äärmiselt keeruline elustiili muutma või ravimeid tarbima suunata," räägib Suurkivi oma kogemustest.
„Paradoksaalselt on nooremad, haritumad ja tervislikumalt elavad inimesed rohkem huvitatud oma riskide tuvastamisest ja korduvatest terviseuuringutest, ning on altimad järgima elustiilisoovitusi. Kõrgema riskiga inimesed aga pahatihti arsti juurde enne ei jõua kui esimene tõsisem terviserike juba tekkinud on. Ka seejärel on nad heal juhul nõus võtma ravimeid, kuid mitte muutma midagi oma elus," tõdeb Suurkivi.
Mõnikord on probleem ka selles, et soov tervislikumalt elama hakata on küll olemas, kuid kusagilt alustada ei osata. Inimesed ei tea, millist treeningut ja kui sageli teha, ega mida ja kui palju ikkagi süüa, et tervena püsida. Samuti otsitakse perearstilt vastuseid küsimustele nagu kuidas vähendada stressi ja leida aega puhkuseks. „Kahjuks ei ole neile küsimustele universaalseid vastuseid, mis kõigile sobiks. Induvidualiseeritud soovituste jagamine oleks küll väga kasulik, aga see nõuab praegusest oluliselt rohkemat ressurssi - puudu on toitumisnõustajatest, füsioterapeutidest ning vaimse tervise õdedest. Vaja oleks personali, kes valdaks inimeste käitumise muutmise juhendamise tehnikaid, et elustiili muutmise vajalikkuse teadvustamise faasist ka tegudeni jõutaks," kommenteerib Suurkivi.