Alustatakse Haljala-Kukruse maanteelõigu planeerimisega
Haljala-Kukruse maanteelõigu uuendamisest on räägitud pikalt, nüüd on esimesed sammud lõigu korda tegemiseks riigi eriplaneeringu algatamise näol astutud. Praegu kulgeb kaasaegne 2+2 maantee juba Tallinnast Haljalani ja Kukruselt Jõhvi. On aeg ka vahepealne maanteeosa ohutumaks ja sujuvamaks muuta.
Haljala-Kukruse maanteelõigu planeerimise ja tulevikus ehitamisega astume järjekordse sammu kaasaegsema maanteevõrgustiku poole ning parandame ühenduvust Tallinna ja Virumaa vahel. Kindlasti muutub liiklemine sel lõigul Lääne- ja Ida-Virumaa inimeste jaoks mugavamaks ja ka turvalisemaks. Samuti tingib uue maantee ehitamise kuulumine üle-euroopalisse tarnspordivõrgustikku, millel on kõrged kvaliteedi- ja ohutusnõuded.
Ohutus ennekõike
Kui täna Rakverest Jõhvi sõita, jääb 70 kilomeetri sisse 263 mahasõitu ja 30 ristmikku. Statistika järgi on kuue viimase aasta jooksul sel lõigul liiklusõnnetustes hukkunud 13 ja saanud vigastada 127 inimest. Liiklusekspertide hinnangul juhtuvad õnnetused tihti praegustel samatasandilistel ristmikel, nagu näiteks Sõmeru rist.
Esmatähtis on asendada tänased ristumiskohad eritasandiliste liiklussõlmedega, mis vähendavad kõrvalteelt põhiteele suunduva sõiduki liiklusohu tekitamise võimaluse. Asendades ristmikud ja vasakpöörded eri tasanditel liiklussõlmedega, muutub maanteesõit läbi kahe maakonna turvalisemaks, sujuvamaks ja ajaliselt lühemaks.
Hetkel ei arvesta olemasolev teetaristu ka jalgsi liiklejatega. Neile peab liiklemine ohutumaks muutuma, sest uue lõigu juurde rajatakse mugavalt ligipääsetavad bussipeatused, kergliiklusteed ning tunnelid.
Planeerimine tähendab mõjude ja huvidega arvestamist
Haljala-Kukruse maanteelõigu puhul, nagu iga uue ehitise puhul, arvestatakse erinevate mõjudega ning neid on palju. Seetõttu hinnatakse planeerimisprotsessis lisaks keskkonnamõjudele ka majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid tegureid ning otsitakse võimalusi negatiivsete mõjude vähendamiseks ja leevendamiseks. Näiteks rajatakse keskkonnahäiringute vähendamiseks maantee osana ökoduktid, loomatunnelid, müraseinad, haljastus jm.
Protsessi alguses tehakse liikuvusuuring, selgitamaks välja inimeste liikumise piirkonnas ja selle, kuidas eelistatakse oma käike teha. Samuti viiakse läbi avaliku arvamuse uuring, mis annab parema ülevaate kohapealsetest ootustest, mida tee planeerimisel arvesse võtta.
Keda planeering puudutab?
Maailma ja Eesti praktika näitab, et parem ühenduvus turgutab alati kohalikku elu ja majandust. Planeeritav maanteelõik läbib Kohtla-Järve ja Rakvere linnu ning Rakvere, Haljala, Viru-Nigula, Vinni, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdu. Kui palju ja millisel määral uus tee neid piirkondi hõlmama hakkab, selgub käimasoleva planeerimisprotsessi ning läbiviidavate uuringute käigus. Seega on uus teelõik oluline just nende omavalitsuste inimeste jaoks. Maaomanikud ja elanikud, keda uue maantee asukohavalik otseselt puudutab, selguvad planeerimise käigus ning kaasatakse planeerimisprotsessi nõuetekohaselt.
Planeeringualasse on alternatiivsete asukohtade kaalumiseks jäätud esialgu piisavalt ruumi – tee lõplik asukoht selgub planeerimisprotsessis kõigi osapoolte koostöös.
Kui kaugel planeerimisega ollakse?
Tänaseks on kohtutud kõigi puudutatud kohalike omavalitsuste ja asjassepuutuvate ametkondade esindajatega ning saadud neilt esmane tagasiside. Jaanuaris valmivad planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm, mis pannakse avalikule väljapanekule huvilistele tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks.
Kindlasti oodatakse just kohalike elanike aktiivset tagasisidet, mille põhjal hakatakse järgmise etapina maantee täpset asukohta kaaluma. Kas ja kui palju kasutatakse olemasolevat teetrassi, sõltub palju planeerimisetapi analüüsidest ja ruumilistest võimalustest. Loomulikult püütakse vältida eluhooneid, looduskaitsealasid ning muud olulist, kuid valmis peab olema selleks, et kõiki soove arvesse võtvat lahendust ei ole võimalik luua.
Riigi eriplaneeringu koostamise protsess kestab vähemalt kuus aastat, kuna uuringute läbiviimine ja võimalikult läbimõeldud lahenduse koostamine nõuab aega. Planeerimisetapile järgneb projekteerimine ning ka ehitus ei toimu korraga ja samaaegselt, vaid väiksemate lõikude kaupa. Lähtuvalt Euroopa nõuetest peab tee olema uuenenud hiljemalt 2050. aastaks.
Kuidas kaasa rääkida?
Planeerimisprotsess on avalik, igaühel on õigus selles osaleda ja soovi korral ettepanekuid esitada. Materjalid tehakse uuel aastal avalikuks ja kohapeal korraldatakse avalik arutelu, kuhu kõik on oodatud osalema.
Samuti valmib jaanuaris eriplaneeringu veebileht haljalakukruse.ee, kus saab olema kõige värskem planeeringuinfo. Kel on soov teemaga kursis püsida, saab veebilehelt tellida info oma e-postile.
Haljala-Kukruse maantee riigi eriplaneeringu koostamist ja mõjude hindamist korraldab Rahandusministeerium ning seda rahastatakse Euroopa Liidu ja riigi eelarvevahenditest.
Anne Martin, projektijuht
TTJA: Hoonete katuseid tuleb regulaarselt lumest ja jääst puhastada!
Üha talvisemaks muutuvate ilmastikuoludega seoses tuletab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) hooneomanikele meelde, et nii katustele kogunev raske lumi ja jää kui ka katuseräästas olevad purikad võivad kujutada endast ohtu katuste all liikuvatele inimestele ja nende varale. Võimaliku ohu puhul tuleb piirata inimeste ligipääsu räästa alusele alale ning puhastada koheselt nii katus kui ka räästad.
„Ametile laekub iga-aastaselt erinevaid teateid jää ja lume tõttu kahjustatud autodest ning pihta saanud inimestest, mis on põhjustatud hoone omanikukohustuste rikkumistest. Kõnniteede ja teiste avalikult käidavate kohtade äärsed katused (sh katuseräästad) ei tohi kujutada ohtu seal all liikuvatele inimestele või seal all viibivale varale," selgitas TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Priit Pallu.
Liigne lumekoormus ohustab eriti teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Pallu lisas, et katuselt üleliigse lume ja jää eemaldamisel tuleb paralleelselt jälgida, et see ei tekita ajutist lisakoormust (nt ajal, mil enne lume alla viskamist kogutakse lumi kokku ühte katuse serva).
Lume ja jää eemaldamisel soovitab TTJA järgida järgmisi nõudeid:
- katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada;
- kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt;
- katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada;
- lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut;
- kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni;
- ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid;
- lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke;
- lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada;
- lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.
TTJA paneb südamele, et katuseräästad peavad olema ohutud igal ajahetkel. Majaomaniku kohustus on jälgida lumeperioodil katusele kogunevat lume ja jää seisukorda. Ehitise omaniku kohustuste eiramine on rahaliselt karistatav. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.

